TUGEV EESTI NAINE: Ehkki Carita Vaikjärvel jookseb Ugalas kümnes aasta, pole tal Minna-sarnase tugeva eesti naise kuju mängimist enne ette tulnudki. «Ega teatriloos polegi suuri naiste rolle liiga palju kunagi olnud,» teab Carita põhjust. Foto: Aldo Luud
Inimesed
9. mai 2012, 06:59

Näitleja Carita Vaikjärv: kui Ugalasse tullakse, siis räägitakse sellest nagu hüppelauast (9)

"Tulete Ugalasse ainult korraks koguma jõudu ja siis lähete ära, või siis – miks te ära ei lähe. Nii et heidetakse ette nii üht- kui teistpidi," muigab näitleja Carita Vaikjärv (32), kel saab tänavu Viljandi Ugalas töötamist kümme aastat. "Et ma pole läinud, siis seetõttu, et ilmselt on mul Ugalas lihtsalt hea olla."

"Kui oleks ikka väga paha, siis ma oleks läinud. Kui nii pahaks läheb, et ei taha tööle tulla, siis on aeg minna," lisab Carita naerdes, miks ta nii pikalt on vastu pidanud. Tõsi, toonasest seltskonnast, kes Elmo Nüganeni lavakunstikooli kursuselt kuuekesi Viljandisse tulid, on alles jäänud vaid Kadri Lepp ja Carita.

"Tulime pundiga, aga punt on oluliselt hõrenenud," muigab Carita ja lisab: "See on naljakas, et kui Viljandisse tullakse, siis räägitakse sellest nagu hüppealaust. Ja kui keegi jääb natuke kauemaks, tekib küsimus – miks sa ära ei lähe? Et miks sa ei hüppa." Kas Viljandi on ta ära kodustanud? Carita puhkeb naerma: "Mis sa siin ikka väga rapsid ja rabeled!"

Erinevalt Caritast on aga mujale hüpanud nii Karol Kuntsel, Ott Aardam, Priit Võigemast kui Maria Soomets. Kuid ilmselt pole Carital põhjust mingit hüpet ka ette võtta. Miks peakski lahkumisele mõtlema näitleja, kes on äsja edukalt toime saanud "Ukuaru" Minna suurolliga.

"Võrdlema hakatakse ju filmiga nagunii!"

Ajal, mil Ugala "Ukuaru" proovisaalis harjutati, jättis Carita "Ukuaru" filmi, kus Elle Kull Minnat kehastas, vaatamata. "Teadlikult ei vaadanud. Lihtsalt selle pärast, et ei hakkaks segama," räägib Carita, kel lapsepõlvest on mingisugune filmimälestus küll olemas. Toonaseid filmihetki, mis mälupiltidena silme eest läbi jookseks, tuli aga näitlejataril ette küll. "Mingid ükskikud kohad, mis on väga selgelt meeles. Ning mingi meeleolu. Aga inimestel jäävad mingid erinevad asjad filmidest meelde. Kuid mine tea, võib-olla millalgi vaatan seda filmi."

Et teda aga Elle Kulliga võrdlema hakatakse, juhtub Carita arvates paratamatult. "Nii ongi, aga film ja teatrilavastus on ikka täiesti erinevad asjad. Meil tekkis ka proovide aegu küsimus, miks seda ei ole siiani teatrilaval tehtud, kuid ilmselt oli asi selles, et film oli olemas."

Kuid ehkki Carital jookseb Ugalas kümnes aasta, pole tal Minna-sarnase tugeva eesti naise kuju mängimist enne ette tulnudki. "Ning ega teatriloos polegi suuri naiste rolle liiga palju kunagi olnud," teab Carita põhjust. Seevastu on ta üsna rahul, et on teha saanud väga erinevaid rolle: "Ei saa kurta! Aastad ei ole muidugi vennad. On olnud taolisi aastaid, kus ei tule uusi asju peale. Aga siis saab lihtsalt mängida. Ning sel hooajal on olnud tõesti kaks väga suurt ja huvitavat tööd, mille kallal pusida."

Mullu mängis 91 etenduskorda

Kui Ugala sünnipäeval teatrirahvas kolleegipreemiaid jagas, oli Carital süli šampanjat ja lilli täis. Tema põlvedele langes nii kolleegipreemia kui enimmänginud naisnäitleja auhind. "See teine – enim mänginu, pole mitte näitleja, vaid trupijuhi preemia," naerab Carita. "Tema ju teeb selle mängukava. See on õnneküsimus – mis tükkidesse sa satud, kui tihti neid mängitakse." Carital kogunes aasta jooksul 91 etenduskorda, ehkki ta ise leiab,

et ülemäära tihe graafik see polegi. "Meie teatri näitlejad on kahtlemata vähem rakkes, kui võrdleme endid Draamateatri enimmänginutega. See on juba linnade küsimus. Linnaelanike arv ja ka saalide arv – me mängime ühes saalis korraga ja nii on."

Lisaks tihedale tööle Ugalas on Carita kui kokku laulatud ETV menukiga "Õnne 13", kaunitar Cäthryni rollis. Ning eks seegi osatäitmine ole Viljandi näitlejale suuremat tuntust toonud. "Aga et osad seriaalid, näiteks "Kättemaksukontor", kasutavad palju teisi näitlejaid, on Ain Prosa puhul ikka väga tänuväärne. Ta otsib ja tegeleb sellega – ja kui palju on Eestis näitlejaid!"

See, et kolleegide tegemisi seriaalides näed, täidab ära ka augu, et ise ei jõua naljalt Eesti teatritele tiiru peale teha. "Ja ringreise jääb ilmselt kogu aeg vähemaks – tänu bensiini- ja piletihindadele," ohkab Carita.

On terve etenduse aja kotis olnud

Salalist, kus unistuste rollid kirjas, Carital puudub. Nii et polegi kuskil unelmat, et tahaks väga Opheliat mängida? "Ei," naerab Carita laginal, et vanust olla tolle osa jaoks liiga palju. "Ophelia rolli rong on läinud! Ei ole mul jah sellist asja olnud – et unistaks mõnest rollist."

Praegu ei leba Carita laual veel ühtegi uut osaraamatut, aga käskkiri on seinal. Suvetükk "Tuul pajuokstes", mida lavastab Oleg Titov. "Seal tuleb ilmselt mitu pisikest rolli – näiteks jänes," naerab Carita "Arvan, et see saab tore olema!" Kompleksi, et küpsist ja käpikut mängida ei tahaks ning alla peaosa ärgu tuldagu rääkimagi, Carital ei ole. "Ma olen "Krabatis" terve etenduse aja kotis ka olnud, nii et keegi ei teadnudki, kes seal sees on."

"Mulle tundub, et pärnakad oma linna rannas küll ei käi!"

Aastal 2004 rääkis Carita Õhtulehele, et igatseks, seljakott õlal, ringi rännata. Täna ajab toonane mõtteavaldus teda muigama. "Ma olen ikka kehv rändaja," sõnab ta muretult ja lisab, et tegelikult on vähese reisimise taga etteantud olud.

"Reisid tuleb mahutada puhkuse sisse, kuid puhkust on napilt. Ning puhkusesse peab mahtuma palju. Kuid ehkki pärnakast näitleja puhkuse aegu vanemaid külastab, pole lootustki, et ta Pärnus plaažil kõõluks. "Kindlasti ei ole nii, et lähen hommikul sinna seene alla ja õhtul tagasi," muigab Carita, kes eelistab hoopis Pärnu lähedal asuvaid randu. "Mulle tundub, et pärnakad oma linna rannas küll ei käi! Aga eks see ole sama, et pooled Viljandi elanikud lähevad folgi ajaks linnast ära. Ma ise paaniliselt ei põgene, sest meil on sel ajal reeglina hooaeg, nii et ikka tiiru läbi käid."

"Ukuaru" Ugala teatris

"Ukuaru" kujutab elu Eesti laanetaludes, Minna eluvõitlust ja teda ümbritsevaid inimesi. Eesti naine langetab metsa, künnab põldu, paneb katust, sünnitab lapsi ja kasvatab nad üles, olgu ajad kui karmid tahes. Aga eesti naine ka armastab, naerab, ning loob ilu ja rõõmu enda ümber. Selline naine on Minna, kes valib rikka taluperemehe asemel kaasaks pennita lõõtsamängija ning kolib temaga metsade ja rabade taha, et rajada Ukuarul oma kodu. Lavastus põhineb Veera Saare kaheosalise romaani "Ukuaru" esimesel köitel, mis käsitleb aega Teise maailmasõja eel ja ajal.

Romaani dramatiseeris Triin Sinissaar. Lavastas Madis Kalmet. Kunstnikutöö tegi Mae Kivilo. Osades: Carita Vaikjärv, Anne Valge, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Jalmar Vabarna, Margus Vaher, Luule Komissarov, Kadri Lepp, Vilma Luik, Indrek Sammul, Aarne Soro, Herta Soro või Iris Rämmeld, Marta Soro või Niina Rämmeld. "Ukuaru" esietendus 21. aprillil.