Tallinna sadam võitleb tiirude ja kajakate vastu kallite seadmetega (14)

Tallinna sadam on hädas kajakate ja tiirudega, kes roojavad ja kevaditi poegade kaitseks on agressiivsed nii turistide kui ka sadama töömeeste vastu. Selleks, et linnud sadamas nii isetahtsi ei toimetaks, paigutasid töömehed eile sadama A-terminaali lambiposti otsa linnupeletusaparaadi. Teine 2700 eurot maksev linnupeleti paigaldatakse plaanide järgi neljapäeval ristluslaevade kaile.

"Need on Inglismaal toodetud aparaadid, mida kasutatakse peamiselt sadamates, parkides ja lennujaamades lindude peletamiseks," räägib aparaate paigaldava OÜ Viljakoda juhataja Kaarel Sareal. Tema sõnul on masinasse salvestatud eri linnuliikide hädakisa. Kajakate ja tiirude peletamiseks tuleb mängida just nende tapakisa.

Kasu siiski lühiajaline?

"Kajaka kõige suurem vaenlane on pistrik. Eestis pistrikke palju ei ole, aga kajakas peaks pistriku ikka ära tundma," räägib Sareal, kelle sõnul töötab seade nii, et mängib tapakisa 60 sekundit ja selle järel kostab 90 sekundit vaikust ja nii kuus korda eri hädakisa. Sellele järgneb tunnine vaikus.

42detsibelline kisa kostis läbi kuue kõlari ja pistriku käes kisav kajakas meelitaski eile sadamas kajakad aparaadi juurde tiirutama. Kui kisa lakkas, lendasid ka linnud minema ning Sareali sõnul said nad aru, et liigikaaslasega on lõpp ja ohutum oleks piirkonnast eemale hoida. Ühe linnukisaja tööraadius on veidi üle kolme kilomeetri.

"See heli linnu närvisüsteemile halvasti ei mõju ega jäta laipa järele. Küsimus on selles, kas me tahame, et meie autod oleks kajaka väljaheidetest puhtad ja meie lapsi ei rünnataks," põhjendab müügimees seadme vajalikkust.

Tallinn sadam katsetas enne seadmete ostu mullu sügisel kaks nädalat ja linde oli siis tõesti vähem.

Ornitoloog Aarne Tuule on imestunud, kuuldes, et sadam on kajakatega hädas. "Sadamates on linnud ju alati olnud. Üldiselt taolisi akustilisi peletusvahendeid ei peeta eriti efektiivseks, sest nende mõju on küllalt lühiajaline," räägib Tuule, kelle sõnul võtab lind oma liigile vastavat hädakisa algul ohumärgina, aga kui hoiatusele ei järgne silmaga nähtavat ohtu ja tegu on väga olulise toitumiskohaga, siis lind riskib ja lõpuks harjub.

Ka linnad loodavad abi

"Püütakse minna lähedale sellele kisakõrile ja kui nähakse, et ohtu ei ole, siis otsustatakse, et tegu on mingi närvihaigega, kes kogu aeg pasundab," räägib Tuule. Ta toob näite 2003. aastal avatud Jõelähtme prügilast, kuhu pandud peletusvahendid enam ei tööta, kuna aparaatide peal istuvad ja roojavad linnud on masinad tuksi keeranud.

Seda, kui edukalt kisakõrid sadamas oma tööd teevad, jälgib mitu Eesti linna. Näiteks näeb Keila linn jaanipäeva paiku kajakatega kurja vaeva, kuna Karjaküla karusloomakasvanduses kõhu täis söönud linnud tulevad sel ajal linna puhkama, kinnitab linna keskkonnanõunik Ülle Lindus.

Tema väitel plaanib linn jaanipäeva paiku samuti hädakisaaparaati testida. "Ornitoloogid on öelnud, et see on väga lühiajaline lahendus, aga me peame proovima. Kajakad ei ole siin aasta läbi, nad on ainult kaks kuud, äkki annab see peleti mingit efekti," räägib Lindus, kelle sõnul oleks Keilal vaja umbes nelja aparaati.

Tegelikult teavad linnaametnikud, et midagi peaks ette võtma hoopis karusloomafarmiga, sest see on algpõhjus, miks kajakad Keilasse tungivad.

Linnupeletit tahab katsetada ka Jõgeva, kus on probleem hakkide ja varestega. "Linnarahva seas on kosta nurinat, et kauni linnulaulu asemel kajab linnas kraaksumine ning taevas lendavad tohutu suured mustad parved. Teine arvamus on, et hakkide arvukus on Jõgeva eripära ja seda tuleks säilitada. Igatahes proovime saada aparaati katsetamiseks, kuid asume ka linnaelanikega dialoogi," ütleb linna avalike suhete peaspetsialist Karl Sakrits.

Linnud harjuvad ruttu

Varesed on terroriseerinud ka Kadrina, Kuressaare, Lihula ja Tamsalu elanikke. "Sellel aastal me ei võtnud lindude vastu enam midagi ette. Asi on kuidagi ise lahenenud, inimesed on harjunud ja see kisa ei ole ka nii suur. Inimesed harjuvad paratamatusega," tõdeb valla keskkonnakaitsejuht Lea Uueni.

Kuressaares paigaldati mõne aasta eest puude külge helkurilaadseid seadmed. "Kuid soovitud mõju need ei avaldanud. Linnud harjusid segajatega kiiresti, peljates neid esialgu vaid siis, kui need keerlesid ja helkisid. Kõrgematelt okstelt koliti seejärel lihtsalt paar oksavahet allapoole," räägib Kuressaare linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu.

Tuule sõnul hakkavad kajakad pesakohti hõivama märtsis, aga probleemid algavad juunis, kui koorunud pojad mööda katuseservi kakerdavad. Mai lõpul lendavad pesast välja ka varesepojad. Ornitoloog soovitab siis inimestel lihtsalt kannatlik olla ja mitte linde häirida. Tuule sõnul on linnuprobleem üle paisutatud ja laialdane aparaatide kasutuselevõtt seotud ühe firma turundusprojektiga.