Inimesed

Ajusurmas enam ellu ei ärata (5)

Rainer Kerge, 28. aprill 2012 09:01
Elu lahkumise juures võib eristada kolme etappi.

Agoonia ehk surmaheitlus esineb pikaldase, näiteks raske haiguse tagajärjel saabuva surma korral: hingamine aeglustub, tasapisi kaovad pulss, teadvus, refleksid.

Samal teemal

Agooniale järgneb kliiniline surm, mille peamisteks tunnusteks on südamelöökide ja hingamise katkemine. Ränga trauma korral ei pruugi kliinilisele surmale agooniat eelneda.

"Nii kui vereringe lakkab, kaotab inimene 15–20 sekundiga teadvuse ja sellest hetkest on ta kliinilises surmas. Aga tema aju ei ole veel pöördumatult kahjustatud," räägib neurokirurgia professor, akadeemik Toomas Asser . Kliinilisest surmast on võimalik inimene elustamisega siia ilma tagasi tuua. Mitu minutit selleks täpselt aega on, sõltub patsiendi olukorrast: kui inimesel on trauma ja suur verekaotus, on olukord kriitilisem. Patsiendi jahtumine kingib elustajatele pisut aega juurde. Aga enamasti läheb kliiniline surm kümmekonna minutiga üle ajusurmaks, kus verevarustuseta jäänud ajurakud lõpetavad töö.

"Praeguseni ei ole teada ühtegi juhtu, kus inimene oleks ajusurmast tagasi tulnud," kinnitab akadeemik Asser.

Meditsiinitehnika võimaldab küll pumbata ringi patsiendi verd, aga kui tema ajurakud on surnud, pole inimest enam paraku olemas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee