VÕIDUSAMMUD: Pärliine metsatetagusest Antslast kargas end 4.-6. klassi vanuserühmas Eesti-teemaliste tantsude kategoorias laureaadiks.Foto: Mati Hiis
Inimesed
23. aprill 2012, 07:00
Vaata galeriid!

"Koolitants" on õpilastele nagu Eesti tantsumeistrivõistlus (1)

Esimese klassi juntsud litsuvad mööda Nokia kontserdimaja fuajeed ja treppe kiirusel, mis annaks silmad ette igale professionaalsele jooksjale – sellid mängivad kulli ja ajavad niisama üksteist taga. Pisut vanemad teevad sealsamas soojendusharjutusi. Lapsevanemad manitsevad: "Ärge jookske, väsitate end ära! Varsti on meie kord lavale minna!" Kontserdimaja kihab: kätte on jõudud tantsijate aasta suursündmus – "Koolitants 2012".

Laupäeva varahommikul võtab kostüümide kirkus ja tantsijate rohkus Nokia kontserdimajas silme eest kirjuks. Vaadates kõige pisemaid pärast hommikusi proove ning enne finaalkontsertide algust ringi jooksmas, tekib küsimus: kuidas nad küll jõuavad? Teiseks paneb imestama, et hoolimata kukkumistest ja vastu seinu jooksmisest pole näha veel ühtki vigastatut. Aga eks päev on veel noor ka.

Keskpäeval algab laste-, vaba- ja Eesti tantsude finaal, kus 4.–6. klassi vanuserühmas astub kodumaale pühendatud seadega lavale ka Antslast pärit tantsuselts Pärliine. Võrreldes konkurentidega, on Pärliine iga väike tantsija nagu vana rahu ise – ei mingit rahmeldamist ega jooksmist. Tüdrukud lasevad juhendajal patse punuda, saatjatel kostüüme selga sättida ja rahvariidevööd ümber kerida. Poisidki eelistavad müramise asemel muretseda, kas kaelarätid ikka õigesti kaelas. Nagu päris professionaalid kohe!

Rahulikkus toob lastele ka edu – oma vanuserühmas pärjatakse nad Eesti tantsude laureaaditiitliga.

"Lava peal olid nad pisut närvis ja päris parimat endast seekord ei andnud," räägib juhendaja Leili Väisa pärast võidu kättesaamist ja muigab, et enne esinemist rahulikult kõndimine õpiti selgeks finaalipäeval. "Muidu nad jooksevad treppidest üles-alla, aga mul on juba üks tantsija neiduderühmas kipsis – ta astus kaks trepiastet korraga, arvas, et trepp on läbi. Ma keelasin kategooriliselt jooksmise ära."

Pärliine tantsulapsed, nii vanemad kui ka nooremad, on juba "Koolitantsu" vanad kalad. Laureaadi tiitel viidi koju aga esimest korda. Kui lapsed pärast võitja väljakuulutamist kilkavad, kallistavad ning õnnejoovastuses lapsevanematele helistavad, et teatada: "Emme, me võitsimeee!", siis juhendaja näost säärast suurt rõõmu esialgu ei paista.

"Muidugi olen ma õnnelik," tunnistab Leili Väisa. Pihtides, et ei osanud tänavu tunnustust oodatagi: "Ma ei tohiks küll niimoodi rääkida, aga meie eelmise aasta lugu oli laureaadi lugu.

Kas "Koolitants" on seal osalejatele sama tähtis üritus, kui rahvatantsijatele näiteks tantsupidu? "Kindlasti," nõustub Väisa. ""Koolitants" on koolinoorte hulgas Eesti meistrivõistlused tantsus."

"Ma olen teiega nii palju tööd teinud!"

Paljud tantsurühmad on panustanud kõvasti läikivatesse uhketesse kostüümidesse, kuid võistlust jälgides saab üsna pea selgeks, et esinemisrõivad vaid toetavad tantsu ning ainuüksi neile lootma jääda ei saa.

Nii heidab pärast päevase kontserdi tulemuste väljakuulutamist üks juhendaja oma silmatorkavates kostüümides rühmale ette, et noored tantsuga hakkama ei saanud ja kuulutab, tema nendega järgmisel aastal enam "Koolitantsule" ei tule. "Ma olen teiega nii palju tööd teinud!" jääb kõlama õpetaja kriiskav hääl.

Pärliine tüdrukutel on aga seljas lihtsad pruunikarva hõlstid, jalas roosad retuusid ning hõlsti all rohelised pluusid. Poiste kostüüm koosneb pruunikatest pükstest, rahvariidepluusist ja kaelarätist. Kostüümide autor, aastaid Pärliinele esinemisriideid õmmelnud Kaia Pruuli tunnistab, et tegelikult on seekordne esinemisvarustus kombineeritud ja taaskasutuses, mitte ekstra selleks võistluseks meisterdatud.

"Hõlstid õmblesin eelmisel aastal teisele grupile teiseks tantsuks, ja poiste püksid on samuti tehtud teise tantsu peale mõeldes. Pärliinega käib meil taaskasutamine kogu aeg," ütleb Kaia Pruuli. "Meil maakohas on oluline, et kostüüm oleks lihtsalt teostatav, taaskasutatav ja soodsatest materjalidest."

Esinemisriided mõeldakse välja koos juhendajaga.

"Leilil on idee, ta räägib sellest mulle ja mina mõtlen, kas see on ka teostatav," valgustab Kaia Pruuli. "Muidugi on oluline ka see, millist materjali on parasjagu leida. Kuna me elame väikeses maakohas, siis on riidepoed kaugel ja iga päev seal ju vaatamas ei käi."

Kõige rohkem elatakse kaasa tänavatantsudele

Kuigi finaalkontserdid ja proovid kestavad varahommikust südaööni, ning mõni väike tantsija peab oma esinemiskorda ootama kella seitsmeni õhtul, leidub lastes veel jõudu, et oma sõpradele kaasa elada. Õhtul on Nokia majas juba näha ka vigastatud võistlejaid – keegi lonkab trepist üles ja keegi väljub riidehoiust, vatitampoon ninas.

Tänavatantsude finaalis lastakse häälepaelad viimseni valla ning ükski hip-hopirühm ei pääse lavale ja maha kisakoorita. Tänavatantsud on lausa nii populaarsed, et rahvas plaksutab ja hõigub kaasa isegi tantsu ajal.

"Tänavatantsudele on alati kõige rohkem kaasa elatud," teab neiu, kes "Koolitantsul" kümnendat korda.

Enne viimast laureaatide väljakuulutamist paneb väsinud tantsijate võimed proovile särtsaka August Hundi minikontsert. Bändipoisid ei pea pettuma – võistlejad tantsivad, plaksutavad ja laulavad täiest kõrist kaasa.

"Koolitants 2012" numbrites

Seekordne festival oli järjekorras juba 18.

Kokku osales tänavu "Koolitantsul" 5693 tantsijat, finaalkontserdile jõudis neist 1077.

613 tantsust pääses lõppvõistlusele 75, truppe oli finaalis 56.

Võisteldi kuues kategoorias: showtants, estraaditants, vabatants, lastetants, Eesti tants, tänavatants.

Tantsijad jagunesid viide vanuseastmesse: mudilased, 1.–3. klass, 4.–6. klass, 7.–9. klass ja 10.–12. klass.

Esimene väljanoppimine tehti 14 maakonnavoorus; finaalipääsejad otsustati 4 piirkondlikus voorus.