Inimesed
20. aprill 2012, 07:04

Kaks ühes: paipoiss ja möllupoiss?

Kui aastal 1996 oli peale Michael Jacksoni Oti eeskujude reas Ivo Linna ja Jüri Krjukov, siis soovitas Kroonika lugejail pildi ise kokku joonistada: «Nii et kujutlege sümbioosi neist kahest ja saategi teada, milline Ott olla tahaks.»

Täiskasvanud Ott Leplandi puhul ei tule kõne alla nonde kolme iidoli mõju, vaid hoopistükkis see, et kunagisest mürakarust on saanud tagasihoidlikkuse võrdkuju. «Kui me Tallina linnahallis muusikali «Fame» tegime, avastasin, et kooris on Ott Lepland – tuttav nimi,» kõneleb Anne Veesaar. «Aga selleks ajaks polnud mürakaru-poissi enam ollagi! Ott käis sõna otseses mõttes mööda seina-ääri ega olnud eriti agar suhtleja.»

Pille Pürgki kinnitab, et Ott on muutunud. «Nüüd vaatan, et kui ta räägib, on ta väga tagasihoidlik, ehkki just praegu võiks ta oma saavutuste puhul nina püsti ajada,» mõtiskleb Pürg. «Aga eks ta ole nüüd suureks kasvanud ja meelelahutusmaailma asjadest aru saanud. Küllap on ta nüüdseks nii palju suuri tegusid teinud, et temas endas on asjad paika loksunud.» Aga et elavast Otist oleks kui nõiaväel tasane ja tubli noormees kasvanud, Pürg ei usu: « Ma ei arva, et ta päris paipoiss on, eks ta on möllupoiss ikka ka!»

Et aga Otil praegu teatrilavale asja pole, hoiavad tema endised kolleegid pöidlaid pihus Eurovisioni lauluvõistluse puhuks. «Ott on kogu aeg olnud õpihimuline ja arenemisvõimeline – peaasi, et tal nüüd Eurovisionil hästi läheks,» ütleb Ines Aru. Ning lisab siis pärast pisikest pausi, et tema näeks Otti heal meelel taas teatrilaval: «Mulle tundub siiani, et ta on tegelikult näitlemisalal parem kui laulmises.»