Eetris pärast 17aastast pausi

RAMETO nime mõtles välja Valdo Pant koos Juhan Saarega. Peatselt pärast loomist sai RAMETO ka oma vapilooma, kelleks võeti Pandi eestvedamisel ronk Jaagup. Logo kujundas šaržist Hugo Hiibus. Oli isegi oma hümn, mille sõnad kirjutas Juhan Saar ja viisi Aarne Oit, kes oli RAMETO sünni juures.

"See oli kahtlemata kõige ilusam aeg minu elus," on tunnistanud Peeter Hein, mees, kes oli pikalt RAMETO toimetuses tegev ja keda võib nimetada "Meelejahutaja" ristiisaks.

Kui "Meelejahutaja" esimese trupi juht Eino Baskin 1980. aastate lõpul saatest loobus, oli Aimla kindel, et kogu ettevõtmine kukub kohe kokku, sest meelt jahutasid kõige tugevamad Eesti Draamateatri näitlejad. Ometi võttis naljategemise üle Kaarel Kilvet koos Noorsooteatri trupiga ja vedas saadet koos Eero Spriidiga veel kaheksa aastat.

Pärast aastat 1988 oli "Meelejahutaja" saates Raimo Aasa juhitud näitetrupp. Koos jõuti 1989. aastal 750. ning neli aastat hiljem ka 1000. saateni.

Kõige kuulatavam raadiojaam

Vikerraadio alustas tööd täpselt 45 aasta eest – 3. aprillil 1967. aastal, kui kanal loodi alternatiiviks tollasele Eesti Raadio 1. programmile (viimases edastati venekeelseid Moskva uudiseid, vennasrahvaste raadioloomingut ja muud sarnast). Vikerraadio kava kokkupanekul lähtuti selgelt kuulajaskonna, mitte parteiaparaadi huvidest. Kava oli uudislik, heas mõttes meelelahutuslik ja peagi ületas Vikerraadio kuulatavus kümke korda 1. programmi oma.

Vikerraadio on olnud ka 10 viimast aastat Eesti kõige kuulatuim raadiojaam. TNS Emori andmetel kuulas Vikerraadiot 2011. aastal nädalas keskmiselt 349 000 inimest, iga nädal kuulas programmi keskmiselt 45% eestlastest ning jaama edu teiste ees oli viimase kümnendi suurim. Allikas: ERR