Eino Baskin: Paluver on väga tark näitleja, see pole igapäevane nähtus (25)

"See, et näitleja tark on, pole igapäevane. Aga Anne Paluveri puhul on tegu väga targa näitlejaga," iseloomustab Eino Baskin oma kolleegi ja tänavust Oskar Lutsu huumoripreemia laureaati.

"Meil polegi praegu sellise tasemega koomikuid," ütleb vanameister Eino Baskin kolleegi kohta.

"Mina võin teda kiita kui väga head näitlejat ja just huumori alal on ta väga tugev. Ta reageerib absoluutselt kiiresti igasugustele märkustele, väga painduv ja küllaltki tark," loetleb Baskin Paluveri kiiduväärt omadusi.

Toman usub tänu Annele, et koerad oskavad rääkida

"Ma nägin võtteplatsil, kuidas Anne midagi oma koerale kõrva sosistas. Mina veel mõtlesin, et mida ta sosistab, see on ju koer. Aga nii oli – Anne sosistas koerale midagi ja koer tegi kaadris täpselt seda, mis oli vaja. Kui vaja, tegi pause; kui vaja, vaatas kaamerasse. See oli uskumatu!" räägib Eduard Toman, Anne kolleeg seriaalis "Eestlane ja venelane".

" Ma lugesin hiljuti internetist, et meie seriaali armas koerake suri ära ja et Anne on sügavas leinas. Seal artiklis olid Anne sõnad, et paljud ei usu, et koerad oskavad rääkida. Aga mina olen nüüd näinud, et tõepoolest oskavad!"

Iseloomult on Anne Tomani sõnul ülihea inimene. "Ükskord Anne äkki helistas mulle ja hakkas rääkima, kui hea inimene ma olen. Me polnud pool aastat suhelnud, kuna meil polnud võtteid, ja siis inimene lihtsalt helistab mulle ja räägib 15 minutit, kui hea ma olen, sest tal lihtsalt tuli soov seda teha. See on kingitus, praeguses elus naljalt keegi nii ei käitu," ütleb Toman.

Kolleegina nimetab ta Anne Paluveri üliheaks, suisa fantastiliseks. "Minu jaoks on see väga tähtis, sest teatrikoolis õpetati alati, et sa võid olla ükskõik kui andekas, aga kui sul on halb partner, siis ta tapab su. Selles mõttes võid Annele alati kindel olla. Ta ei mõtle kunagi ainult sellest, mida tema teeb, ja ma ütleks, et see on isegi väga haruldane, aga ta isegi arutab partneriga, mida teine teha tahaks," pole Toman kitsi Paluveri kiitma ka kui lavapartnerit.

Ta rõhutab, et kuigi näitlejanna mängib enamasti naljakaid osi, suhtub ta kõigesse alati täie tõsidusega. "Kunagi öeldi, et kõige parem improvisatsioon on see, mis on hästi läbi mõeldud. Aga paljud asjad, mida vaataja "Eestlase ja venelase" seriaalis nägi, polnud üldse stsenaariumis kirjas, need sündisid võtteplatsil improviseerides," kiidab Toman kolleegi huumorimeelt.

"Anne on väga emotsionaalne, ta on näitleja läbi ja lõhki. Ma usun et see, et teha naljakaid rolle, röövib tema privaatsust, sest sa ei saa kuhugi niisama ilmuda – kohe tulevad lapsed, vanurid ja vintis inimesed sinuga rääkima. Ja need, kes pole nii julged, need vahivad ja näitavad näpuga," teab Toman menu hinda oma kogemustest.

Tõnu Aav: Anne on harvaesinev nähtus

"Lähemalt saime Annega tuttavaks, kui ma hakkasin Draamateatris lavastama Artur Adsoni näidendit "Iluduskuninganna". Peaossa palusin Liis Tappo-Treiali, kuna tema oli just iluduskuningannaks valitud. Aga koomilise ja ahne ämmamoori ossa tahtsin ma just Annet. See lavastus sai menukaks ja ma usun, et kõige suurem roll selles oli Anne Paluveril," on Aav tänini veendunud.

"Ma ei puutu praegu temaga peaaegu üldse kokku, aga kui ma teda toidupoes ülemöödunud suvel nägin, siis küsisin: "Kuidas elad kah?", ja tema vastas: "Kuule tead, neli päeva nädalas olen ma õnnelik ja kolm päeva üliõnnelik." See on minu meelest väga kihvtilt öeldud ja paneb kõik küsijad kadedusest lõhkema."

Aav nimetab Paluveri naisnäitlejate seas harvaesinevaks nähtuseks. "Ta on vaba kompleksist ja soovist laval hea ja ilus välja näha ja seda tuleb naisnäitlejatel väga harva ette. Ta võib väga julgelt mängida hirmsaid mõrdasid," muigab ta. "Ta on võrdlemisi tüüpiline näitlejakarakter – väga emotsionaalne, vahel närviline, kergelt läheb ühest meeleolust teise, aga ta on väga vapper. Tal on olnud eluraskusi, aga ma usun, et ta on neist jagu saanud."

Multitalent: matemaatikast muusikalini

Anne Paluver lõpetas 1970. aastal Tallinna 22. keskkooli, seejärel õppis Tartu Ülikoolis matemaatikat.

Aastatel 1972-1976 õppis Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 7. lennus.

Pärast lavakooli alustas tööd Draamateatris, kuhu jäi paarikümneks aastaks.

1995. aastal läks Paluver Vanalinnastuudiosse.

Pärast Vanalinnastuudio reorganiseerimist NO99ks jätkas näitleja Vanalinnastuudio baasil loodud Vana Baskini Teatris.

Ta on teinud meeldejäävaid rolle ka teleteatris, näiteks "Pisuhännas" (Matilde), "Tabamata imes" (Eva Marland), "Kardemoni linna rahvas ja röövlites" (tädi Sofi) jm.

Paluver on kaasa teinud muusikalides, näiteks "Hull sinu järele" (esietendus 2004. a.)