Marten Kuningas: viimati olin isa alluv 15 aastat tagasi (8)

Lavastajana on Neeme Kuningas muusikaliproovides justkui Marteni ülemus. Kui viimaselt küsida, kas tal on selle võrra kergem või raskem mängida, ei oskagi ta vastata. "Arvan, et ta võtab mind nagu iga teist, võrdselt," ütleb Marten, et mingeid järeleandmisi talle ei tehta. "Aga võib-olla, kuna mina tunnen teda paremini kui mõned teised artistid, siis on lihtsam."

Neeme ja Marten: oleme head kolleegid

Neeme sõnul poja juhendamine talle väga lihtne ülesanne ei ole. "Selles mõttes pole minul lavastajana lihtsam midagi, kuna nõudlikkus kehtib kõikide kohta," ütleb isa. "Ma muidugi ootan ja eeldan ka, et oma poeg annab teistele eeskuju. Alati see päris nii ei ole ja siis tuleb olla ka rangem... Ma loodan, et mitte ebaõiglasem, aga rangem, ja lahtisema tekstiga ja mitte nii viisakas kui teiste artistidega," räägib lavastaja.

Marten ja Neeme ütlevad nagu ühest suust, et näidet selle kohta, kuidas lavastaja on Marteniga olnud vähem viisakas kui teiste artistidega, on üsna raske tuua, sest seda on lavastusprotsessis ette tulnud üsna palju. Marten seda südamesse aga ei võta ning solvunud ei ole: "Eks ma olen harjunud sellega ja tean, et ega ta mõtle seda nii, vaid see on lihtsalt tööprotsess, ja siis ikka sõimu lendab."

Neeme muigab selle peale, et eks poeg on üsna paksu nahaga ka. "Ma mõnikord mõtlen, kelle geenid sa pärinud oled, et sa nii aeglane oled ja midagi ei taipa," pöördub ta tögades poja poole. Isa-poega peavad end üldjoontes väga headeks kolleegideks ning nende koostöö sujub.

Küsimusele, kas Neeme Martenit vahel ka õhtusöögilauas, pärast proovide lõppu juhendab, kui kargab pähe, et kuskil võiks poeg astuda nii ja kuskil naa, vastab Neeme, et ühise õhtusöögilaua taha satutakse vaid paar-kolm korda aasta jooksul. "Siis me ikka räägime, aga mitte teatrist," ütleb ta ja Marten lisab: "Tööjutud jäävad ikka töökohta."

Seda aga, et Kuningad omavahel vähe suhtleksid, ei tasu arvata. "Seda isa-poja aega on ikka päris tihti, sest meil on suur pere, ning ühist olmet ja elukorraldamist on päris palju – jagame üht autot ja suveelamist," räägib Neeme. "Selles mõttes on pereelu meil tüüpiline – nagu kõigil, kus vanemad lapsed on pesast välja lennanud, oma iseseisvat elu elavad ja aeg-ajalt külas käivad."