9. märts 2012, 07:05
Ever ja Baskin siiani eeskujuks
"Ära tee!" poetas Pille Pürgi isa oma 17aastasele tütrele, kui viimane otsustas Ita Everi koju külla kutsuda. "Nüüd on nii, et kui etendus on läbi, lähen ma lava taha autogramme küsima ja kutsun Ita Everi külla," lubanud toona Pille ja Tartus külalisetendustel viibinud Ever tulnudki. Pille enda suureks imestuseks.
"Isa pani angerja ja Kännu Kuke laua peale, see oli Vene ajal kõva sõna," muigab Pille. "See oli armas kodune istumine, mina panin maki mängima ja näitasin Everile oma asjad ette." Ever olla pisarateni naernud ja öelnud: "Ma lähen Tallinna ja räägin seal, mis siin Tartus sünnib!"
Aga tollasest agarusest on Pillele siiani abi olnud: "Mul on justkui üks kindel pidepunkt teatris. Kui ma midagi teen, siis ei häbene helistada Ita Everile ja nõu küsida. Ning teine on Eino Baskin, kes võttis mu teatrisse ja usaldas lavale. Ma julgen neid teatri emaks ja isaks nimetada – ülekantud tähenduses."
Kommentaarid (0)