TAHAKS MARSILE: «Ma olen valmis lendama Marsile ja isegi sealt mitte tagasi tulema,» ütleb 26aastaselt esimese naisena kosmosesse lennanud Tereškova. Foto: RIA Novosti
Inimesed
8. märts 2012, 07:00

Valentina Tereškova: oleksingi äärepealt orbiidile jäänud! (17)

Maailma esimene naiskosmonaut Valentina Tereškova tunnistas ligi pool sajandit pärast kuulsusrikast kosmoselendu, et tema unistuse täitumine võinuks lõppeda traagiliselt – õige vähe lahutas teda võimalusest igaveseks kosmosesse jääda. Ometi on eakal kosmoselegendil meeletu unistus praegugi: näha Punast planeeti Marssi.

Paari päeva eest oma 75. sünnipäeva tähistanud Valentina Tereškova tähelennust möödub tuleva aasta 16. juunil pool sajandit. Tollal 26aastane naine viibis kosmoselaeva Vostok 6 kitsukeses kabiinis ligi 71 tundi. 16.–19. juunini jõudis Vostok 6 teha ümber maakera 48 tiiru.

Tulevane kosmosekangelane on sündinud 1937. aastal Jaroslavli oblastis Maslennikovo külas. Tema isa sai rindel surma ja ema kolis kolme lapsega Jaroslavli, kus Valentina õppis töölisnoorte õhtukoolis, töötas samal ajal vabrikus ja hiljem lõpetas ka kergetööstustehnikumi.

Neiut tõmbas aga taevas. Töö ja õppimise kõrvalt tegeles ta langevarjuhüpetega. Hiljem on Tereškova öelnud, et kosmosesse hakkas ta igatsema kohe pärast Juri Gagarini kosmoselendu 12. aprillil 1961. Veel samal aastal tegi Tereškova langevarjuinstruktor avalduse, et neiu kosmonautide rühma arvataks. Selleks ajaks oli ta teinud 163 langevarjuhüpet. Pilooditreeningutega alustas Tereškova alles kosmonautiderühmas, kuhu ta võeti 1962. aasta märtsis.

Abieluahelatest päästis Brežnev

Tereškova on meenutanud, et viiest naisest koosnenud rühma koormus oli suurem kui meestel ja tollane ettevalmistussüsteem oli üleliia ränk. Kuid kõigil oli tema sõnul vaid üks hullumeelne mõte: läbida ettevalmistus iga hinna eest ning lennata.

Tereškovale ei jäänud see üksnes unistuseks. Kuid ei puudunud palju, et teda maailmakuulsaks teinud kosmoselend oleks lõppenud traagiliselt. "Laevas oli tehtud arvutusviga – see oli orienteeritud nii, et maandumise asemele oli pandud orbiidi tõus, mille tulemusel poleks ma saanud Maale naasta. Aga ma märkasin seda õigel ajal, kandsin ette, spetsialistid viisid sisse õiged andmed ning ma maandusin," avaldas kosmosekangelanna kaua hoitud saladuse.

Mõni kuu pärast õnnelikult läinud kosmoselendu, 1963. aasta novembris, abiellus Tereškova kosmonaudiga – Adrian Nikolajeviga. Peatselt sündis perre tütar. Abielu kestis mõne aasta. Liikusid kuuldused, et kosmonaudid pani paari partei ja nende abielu oli Nõukogude Liidu tollase juhi Nikita Hruštšovi suurejooneline propagandatrikk.

Valentina Tereškova aga vaikis sellest ja alles 40 aastat hiljem avaldas esimest korda, et abielu Nikolajeviga oli täielikult parteivõimude lavastatud. See lahutati alles siis, kui kosmosekangelanna oli käinud NSV Liidu uue parteijuhi Leonid Brežnevi (NLKP Keskkomitee peasekretär 1964–1982 – toim) jutul.

Autasusid ja tunnustust on Tereškova saanud rohkelt. Neist tunnustatuimad on Nõukogude Liidu kangelase nimetus ja kaks korda saadud Lenini orden.

Tahaks lennata Marsile

1969. aastal sai Tereškova Žukovski Lennuväe Akadeemia diplomi, seejärel tehnikateaduste kandidaadi kraadi. Tema sulest on ilmunud 50 teadustööd. Ta on ka Venemaa esimene naiskindral – 1995. aastal anti talle õhujõudude kindralmajori auaste. Valentina Tereškova nime kannab Kuu kraater ja väikeplaneet.

Tereškova elab Tähelinnas. Tema kõige suurem varandus on kaks tütrepoega – Aljoša ja Andrei. Tütar Jelena on arst. Tereškova teine abikaasa, tuntud kirurg Juli Šapošnikov, suri 1999. aastal.

Kosmosekangelannal on ka praegu püha unistus – planeet Marss, mida ta on juba aastaid uurinud. "Minu hobiks on hämmastav, mõistatuslik Punane planeet, millest me unistasime Koroljoviga (lennuki- ja raketikonstruktor, Nõukogude Liidu kosmoseprogrammi juht – toim) juba aastakümneid tagasi. Ma olen valmis lendama Marsile ja isegi sealt mitte tagasi tulema," tunnistas Tereškova 1. märtsil antud pressikonverentsil.