Tenfold Rabbit: "Meil läks poolteist aastat, et rinnahoidjad lavale hakkaks lendama." (12)

"Me sobisime hästi pidudele. Rahvas kargas lavale kohe meie esimesel suuremal kontserdil rokiklubis Tapper. Seda juhtus meil üldse tihti, et rahvas lavale ronis. Eks promillitase aitas meeleolule muidugi kaasa," meenutab Tenfold Rabbiti laulja ja klahvpillimängija Andres Kõpper (21) muiates. Kord lennutanud pöördes naispublik püünele rinnahoidjaid. "Rinnahoidjateni läks meil aega poolteist aastat," mõõdab kitarrist Rain Parve (21) naljaga pooleks kollektiivi menu.

Gustav Adolfi gümnaasiumis sõbrunenud poisid musitseerivad koos juba aastaid. Esimest korda esines nelik paari kaveriga kooli moešõul. Bänd sai basskitarrist Meelik Sameli (20) järgi nimeks Ansambel Meelik ja hakkas viljelema läburokki, nagu trummar Martin Petermann (19) seda nimetab. Andres oli toona XII, Rain XI ning Martin ja Meelik X klassis. Koolibändina alustanud pundi fänniringkond paisus peagi, ent kui Andres ülemöödunud sügisel aastaks Barcelonasse videodisaini õppima läks, tuli tegutsemisse paus.

"Tegime veel ühe live’i, kui ma tagasin tulin, aga see ei toiminud enam nii hästi," räägib laulja. "Eesti laulu" võistluslugu "Oblivion" oli tal selleks ajaks juba sahtlisse valmis kirjutatud. "Aga kuna see oli inglise keeles, polnud ma seda bändile mänginud, sest me tegime ainult eestikeelset muusikat. Kuni ühel septembrihommikul ütles mu tüdruk, et me võiks äkki midagi teistsugust teha. Läksin bändiproovi ja ütlesin sedasama, mängisin loo ette ja nad tulid oma pillidega juurde," pajatab Andres.

Päev hiljem sai laul linti. Praeguseks on indie-popi sugemetega ingliskeelseid lugusid juba kümmekond.

Esinesid presidendile

Algus on Tenfold Rabbitile olnud tormiliselt edukas. Sügisel jõudis ansambel "Noortebändi" kuue finalisti hulka ja pälvis eriauhinna, animeeritud muusikavideo Fork Filmilt, mis kohe-kohe valmis peaks saama. "Noortebändil" jäi punt kõrva ühele Toomas Hendrik Ilvese nõunikule, kes kutsus nad 4. detsembril esinema Kadriorgu üritusele, kus president vabatahtlikke tänas. Ja siis muidugi "Eesti laul".

"Kui tuttav mult eelmise aasta lõpus bändi plaanide kohta küsis, ütlesin, et kuskil suurel laval oleks pull esineda, sest meie muusika sobiks sinna. Ta küsis, kas Nokia kontserdilaval. Tegin nalja, et seame Nokia kontserdisaalis esinemise bändiga järgmise aasta eesmärgiks," muheleb Andres. See unistus täitub juba laupäeval.

Solist õppis laulma alles keskkoolis

Esimese tõuke "Eesti laulul" osaleda sai Andres tunamullu Elmayonesale muusikavideot lavastades: "Ta ütles, et plaanib kandideerida, ja mõtlesin, et peaks ka. Kui ta poolfinaali jõudis, siis ütlesin kellelegi poolnaljaga, et järgmisel aastal peaks ise "Eesti laulu" kinni panema." Tegelikult oli ta jahmunud juba 20 parima sekka pääsust ja ahmis veel rohkem õhku, kui avanes finaaliuks.

Rain seevastu leiab, et tegu on ausa töövõiduga. "Oleme ma ei tea mitu aastat teinud igasugu erinevaid bände – kahe käe näppudest jääb nende üleslugemiseks puudu. Lõpuks oli ka aeg!" ütleb ta bändi pillimehi silmas pidades (Andres pole teistes koosseisudes kaasa teinud). Martin, Meelik ja Rain alustasid bändielu VI–VII klassis.

"Põhinali on see, et kõigepealt tehakse bänd ja alles millalgi hiljem hakatakse pilli õppima," naerab Rain. Meelik meenutab, et põhikoolis pandi ohtralt bände kokku, enne kui keegi üldse instrumendid hankis: "Bänditegemine ise oligi põhiline. Moodustada grupp, mis siis, et kellelgi pille ei olnud. See on hea aeg bänditegemist alustada, sest sa naudid asja tõenäoliselt kõige rohkem – sul pole mingit enesekriitikat."

Esimesed katsetused teevadki noormeestele praegu kõvasti nalja. "Päris koledalt kõlav bänd oli, väga nõrk! See tundus juba isegi siis kehv," kirjeldab Rain oma esimest bändi. Martin räägib: "Ma ei osanud absoluutselt mängida. Hakkasin Meeliku ja veel kahe koolikaaslasega bändi tegema, aga mängisin nii halvasti, et läks 2–3 kuud ja mind visati sealt välja. Otsustasin hakata pilli õppima."

Konarlik oli algus ka isikupärase hääletämbriga Andrese jaoks: "Ma olen teinud kõvasti tööd, et ma enam-vähem laulda oskaks. Mind ei tahetud algul muusikakooli vastu võtta, sest ma ei pidanud viisi. Gümnaasiumis hakkasin õppima laulmist hääleseadja juures." Siit moraal: harjutamine teeb meistriks.

Akordion on cool

"Eesti laulu" finaali pääsenud lugu "Oblivion" algab nii: "Ma mäletan teda esimesest reast / Ta vaatas mind nii armsalt / Ma istusin oma akordioniga / Seega ei arvanud ma, et olen piisavalt lahe." Nõmme muusikakoolis akordionit õppinud Andres tunnistab, et on ka päriselt ennast akordionimänguga esinedes tobedalt tundnud: "Jaa, on sihukest asja olnud küll. Eks loo inspiratsioon ole ikka tulnud oma elust. Nüüd on akordioni mängida väga cool, aga väiksemana mõtlesin, et ei ole. Mulle on alati meeldinud akordioniga esineda, aga ma ei ole kunagi arvanud, et see võiks olla chick-magnet." Akordioni võtab ta kätte ka mõnes Tenfold Rabbiti loos.