KOOS AUHINNAGA: Stanislav Petrov näitab Saksa meediaauhinda, millega teda autasustati tuumasõja ärahoidmise eest. Foto: Reuters/Scanpix
Maailm
1. märts 2012, 06:58

Mees, kes hoidis ära kolmanda maailmasõja (1)

Baden-Badenis anti Vene eruohvitserile Stanislav Petrovile üle Saksa meediaauhind. Sellega tunnustati suure hilinemisega tema panust tuumasõja ärahoidmisel 29 aastat tagasi. Mees ise end kangelaseks ei pea. "Tegin vaid oma tööd õigesti," ütles ta ajalehele Die Welt.

Väikesekasvuline Stanislav Petrov (73) mäletab hästi 1983. aasta 26. septembrit. Tollal oli 44aastane Nõukogude armee alampolkovnik valves Moskvast 90 kilomeetrit lõunas asuvas salajases komandopunktis Serpuhhov-15.

Hoiatav sireen

Kell 00.15 hakkas ootamatult huilgama sireen. Kosmosest baseeruvalt hoiatussüsteemilt tuli teade, et USA idarannikult on NSVLi poole saadetud mandritevaheline tuumarakett.

Tasub teada, et sel ajal olid tollase Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide suhted ülimalt pingelised. Külm sõda oli haripunktis. Vastuseks Nõukogude keskmaatuumarakettide SS-20 paigutamisele Ukrainasse ja Valgevenesse valmistus USA Pershing II keskmaarakettide ja tiibrakettide Lääne-Euroopasse viimiseks. Olukord teravnes veelgi, kui Nõukogude Liit tulistas 1. septembril 1983 Kaug-Idas alla Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747. Hukkus 269 inimest.

Niisuguses olukorras tuli Stanislav Petrovil kiiresti otsustada, kas tegemist on reaalse või siiski valehäirega. Teade baseerus valgussähvatusel, mille oli registreerinud luuresatelliit Kosmos 1382. Olnuks see tõepoolest tuumarakett, jäänuks tuumaplahvatuseni kusagil Venemaal 25 minutit.

Instruktsiooni järgi pidi alampolkovnik Petrov registreeritud tuumarünnakust kohe informeerima armee juhtkonda. Sealt oleks info läinud riigi kõrgemale juhtkonnale, kes suure tõenäosusega oleks andnud käsu vastulöögiks sadade tuumarakettidega. Nn tuumakohvrit kontrollis tol ajal puruhaige Juri Andropov, kes sai võimule pärast Leonid Brežnevi surma.

Nõukogude tuumarünnak oleks hävitanud umbes poole USA elanikkonnast. Vähemalt sama suured oleks olnud ka Nõukogude Liidu kaotused, sest USAgi oleks jõudnud enne hävingut oma raketid teele saata.

Kiirelt olukorda analüüsinud, otsustas Petrov kaks minutit pärast esimest hoiatussireeni omal vastutusel, et see on valehäire ning teatas sellest ka otsesele ülemusele kindralpolkovnik Juri Votinzevile.

Hiljem selgitas Petrov, et tõelise tuumarünnaku korral oleks Ameerika Ühendriikidest korraga teele saadetud sajad raketid. Tõsi, pärast esimest häiret huilgas hoiatussireen veel kaks korda: Kosmos 1382 registreeris esmalt ühe ja seejärel koguni kolme raketi stardi. Satelliidipilt monitoril rakettide starti ei kinnitanud. Petrov nägi ka, et kõik viis tuumaraketti on teate järgi saadetud teele ühest kohast, ja seda pidas ta esimese tuumalöögi andmiseks liiga väheseks.

Veel samal ööl tuli komandopunkti ka kindralpolkovnik Juri Votinzev. Petrov sai ülemuselt kiita ning lubaduse, et teda autasustatakse. Autasu ta aasta hiljem ka sai, kuid mille eest täpselt, seda avalikult välja ei öeldud. Armee juhtkond soovis valehäire komandopunktis jätta saladuseks.

Kuus kuud kestnud juurdlus selgitas, et luuresatelliit pidas USA tuumarakettide stardiks kõrgetest pilvedest peegeldunud päikesekiirt.

Kümme aastat saladuses

Saladuseks lugu siiski ei jäänud. Pärast NSV Liidu lagunemist avaldas selle 1993. aastal ajalehes Pravda kindralpolkovnik Juri Votinzev, kes kiitis Stanislav Petrovi tarka tegutsemist. "Kas see olid tõesti sina, Stanislav?" küsis Petrovilt tema naine, kes ei olnud samuti 1983. aasta vahejuhtumist teadlik.

Maailma Kodanike Liit andis Stanislav Petrovile 2006. aastal New Yorgis ÜRO peakorteris kristallist auhinna, mis kujutab maakera hoidvat kätt. Auhinnale on graveeritud "Inimesele, kes hoidis ära tuumasõja".

Tänavu 24. veebruaril sai sõjaväepensionär Stanislav Petrov Baden-Badenis Saksa ekspresidendilt Roman Herzogilt maailma päästmise eest maineka Saksa meediaauhinna. Sellega on varem autasustatud näiteks Nelson Mandelat, Kofi Annani, dalai-laamat, Yasser Arafatti, Boriss Jeltsinit, Helmut Kohli, Angela Merkelit, Rootsi kuninganna Silviat, Hispaania kuningat Juan Carlost ja Hillary Clintonit.