START: Nii näeb välja Vene mandritevahelise tuumaraketi start. USAs arvati 1980. aastal ühel hetkel, et tollane Nõukogude Liit on Ameerika poole teele saatnud koguni 220 tuumaraketti. Foto: Ap, Afp/scanpix
Maailm
17. veebruar 2012, 07:01

Brzezinski: 1980. aastal lahutas maailma tuumasõjast mõni minut (1)

1980. aastal oli USAs 39. presidendina võimul Jimmy Carter. Tema tollane nõunik rahvusliku julgeoleku vallas Zbigniew Brzezinski tunnistas äsja, et tema ametiaega jäi hetk, mil Ameerika Ühendriike ja tollast Nõukogude Liitu lahutas tuumasõjas vaid mõni minut.

Zbigniew Brzezinski (83) kerkis tähelepanu keskmesse tänu sellele, et müügile tuli tema uus raamat "Strategic Vision: American and the Crisis of Global Power". Tõsi, konkreetsest tuumahäirest raamatus juttu ei ole, kuid sellest kir-

jutas oma memuaarides endine kaitseminister Richard Gates, kes 1980. aastal töötas Zbigniew Brzezinski abina.

220 tuumaraketti!

Gates meenutas memuaarides, et 1980. aastal äratas samuti Zbigniew Brzezinski abina töötanud William Odom oma šefi keset ööd ja teatas äreva uudise: Põhja-Ameerika õhukaitsestaabi (NORAD) andmetel on Nõukogude Liit saatnud USA poole teele 220 tuumaraketti. See polnud veel kõik, sest kohe saabus täpsustus, et tegelikult on rakette veelgi rohkem.

Zbigniew Brzezinski valmistus tuumarünnakust informeerima president Jimmy Carterit, kuid siis anti õhukaitsestaabist edasi, et tegemist oli valehäirega. Hiljem selgus, et keegi oli NORADi arvutitesse sisestanud sõjaliste õppuste informatsiooni. Põhja-Ameerika õhukaitsestaabis muudeti seepeale töökorraldust, et niisugused intsidendid korduda ei saaks.

Nüüd kinnitas Zbigniew Brzezinski, et Richard Gatesi memuaarides kirjutatu vastab tõele. Ta keeldus täpsustamast detaile, kuid ütles: "On fakt, et niisugune vahejuhtum leidis tõepoolest aset. See näitab, kui ohtlikud olid need aastad. Kui NORADi info oleks vastanud tõele, siis oleks kuue järgmise tunni jooksul minu vahetul osavõtul hukkunud 85 miljonit venelast ja ameeriklast."

Tasub meenutada, et 1980. aastal olid Moskvas suveolümpiamängud, mille purjeregatt korraldati Tallinnas. Nõukogude vägede sissetungi pärast Afganistani boikottisid paljud riigid neid spordipidusid.

Brzezinskil on ka nüüdses USAs täita oluline roll, muu hulgas nõustab ta president Barack Obamat.

Olgu lisatud, et kolm aastat hiljem anti analoogiline häire NSV Liidus. 26. septembril 1983 oli Moskvast sadakonna kilomeetri kaugusel komandopunktis Serpuhhov-15 valves tollal 44aastane alampolkovnik Stanislav Petrov. Külm sõda oli haripunktis. 1. septembril oli Nõukogude Liit tulistanud Kaug-Idas alla Lõuna-Korea reisilennuki Boeing 747. Hukkus 269 inimest.

Ootamatult sai Petrov kosmoses baseeruvalt hoiatussüsteemilt teate, et USA territooriumilt on NSV Liidu poole saadetud mandritevaheline tuumarakett Minuteman.

Teade tugines valgussähvatusele, mille oli registreerinud luuresatelliit Kosmos 1382. Olnuks see tõepoolest tuumarakett, jäänuks tuumaplahvatuseni kusagil Venemaal 25 minutit. Komandopunktis hakkasid huilgama hoiatussireenid.

Petrov päästis maailma

Instruktsiooni järgi oleks alampolkovnik Petrov pidanud registreeritud tuumarünnakust kohe informeerima riigi kõrgemat juhtkonda, kes suure tõenäosusega oleks andnud käsu vastulöögiks sadade tuumarakettidega. Nõndanimetatud tuumakohvrit kontrollis tol ajal puruhaige Juri Andropov, kes Leonid Brežnevi surma järel võimule upitati.

Pärast esimest häiret huilgas hoiatussireen veel kaks korda: Kosmos 1382 registreeris esmalt ühe ja seejärel koguni kolme raketi stardi. Petrov nägi, et teate järgi on kõik viis tuumaraketti teele saadetud ühest kohast, ja seda pidas ta esimese tuumalöögi andmiseks liiga väheseks, mistõttu ta otsustas sõjaväemäärustikku rikkuda: omal vastutusel ei informeerinud ta riigi juhtkonda. Hiljem selgitas Petrov, et tõelise tuumarünnaku korral oleks Ameerika Ühendriikidest korraga teele saadetud sajad raketid.

Hilisem juurdlus selgitas, et luuresatelliit pidas USA tuumarakettide stardiks kõrgetest pilvedest peegeldunud päikesekiirt.

Maailm sai asjast teada palju hiljem. Vastav info avalikustati 1998. aastal ja ajakirjandus kirjutas sellest veelgi hiljem, 2004. aastal. Maailma Kodanike Liit andis Stanislav Petrovile 2006. aastal New Yorgis ÜRO peakorteris kristallist auhinna, mis kujutab maakera hoidvat kätt. Auhinnale on graveeritud "Inimesele, kes hoidis ära tuumasõja".

NSV Liit Petrovi ei autasustanud, kuid õnneks ka ei karistatud. Teda ei taheta ka tänapäeval eriti meenutada. Ühest küljest päästis Petrov maailma, ent teisest küljest jättis ta täitmata range ettekirjutuse. Praegu elab Stanislav Petrov pensionärina Moskva oblastis Rjazinos.