Inimesed
11. veebruar 2012, 09:05

Reet Linna: mõnikord on hooldekodu ainus lahendus (6)

Lähedase hooldamine toob kaasa palju pingeid ja südamevalu, teab aastaid oma ema hooldanud saatejuht ja laulja Reet Linna (67).

Tema ema elas üle korduvad ajuinsuldid, mille tagajärjel inimene muutub kas halvatuks või dementseks. Reeda ema tabas dementsus.

«See tähendab, et ta ei saanud enam asjadest adekvaatselt aru. Ja mina ei teadnud enam, kuidas käituda, kuidas rääkida, kuidas teda maha rahustada,» meenutab Reet. Ja lisab, et on kõik selle selgeks saanud alles nüüd, kui kevadel 91aastaseks saav memm on mõnda aega elanud Merivälja pansionaadis. «Olen selgeks saanud olulisima: närvi ei tohi minna,» lausub Reet.

Lõpuks ei saanud enam magada

Sestap teab Reet nüüd ka, et ilma ettevalmistuseta ei tohiks inimesed hakata dementset inimest kodus hooldama. Kuigi ta ise seda tegi, kuni jaksas.

«See oli väga raske. Ma ei saanud enam kodust välja, sest teadsin, et memmel on vaja pidevalt silma peal hoida ja rohtu anda. Vahel, kui tõesti oli vaja, palusin naabritädi. Aga lõpuks olin ma ka magamata, sest ei teadnud kunagi, mis juhtub. Memm elas ju täiesti oma maailmas. Sellises seisus eakad võivad suvalisel hetkel ka lõkke keset tuba teha,» teab Reet.

Ta saab aru, et nii tema kui ka ema jaoks on hooldekodu parim lahendus, ometi pole ta sellega leppinud. «Aga pansionaadis on tal turvaline. Ta ei saa ilmselt enam kunagi kodus hakkama,» möönab Reet.

Ta on kogenud ka näpuga näitamist, sest oma ema hooldekodusse panek on justkui patutegu. «Neil, kes pole samas olukorras olnud, on lihtne küsida, et oma emaga nüüd ei saa hakkama. Mõnikord tõesti ei saa ja hooldekodu on ainus lahendus,» teab Reet.

Hooldaja vajab tugiisikut

Oma kogemustest lähtudes ütleb Reet, et hooldajal peab olema tugiisik, kellelt vajaduse korral nõu küsida. Teda aitas palju arstist klassiõde ning asjatundlikku nõu sai ka perearsti nõuandetelefonilt.

Veel soovitab Reet oma hoolealuse haiguse kohta palju lugeda. Ja rahu säilitada.

«Omastehoolduse toetussüsteem on meil ju olematu. Isegi päevaks ei saa hooldajat, või kui selle leiad, siis on see nii kallis,» räägib Reet, et tal õnnestus leida hooldaja, kes küsis töötunni eest 200 krooni. «Taevane arm! Ma maksan nii ju suurema osa oma kuupalgast talle!» jäi tehing toona katki.

Reet on nõus Karini ja Urvega, et riik tõukab lähedaste hooldajad otse vaesusesse. «Tuge pole kuskilt saada. Eakate pension on ju nii mõttetult väike. Ka praegu maksan ma poole hooldekodu kuutasust oma taskust. Aga kõigil ei ole ka seda võimalust,» ütleb ta ja lisab, et riigil on selles vallas veel pikk tee käia.