Margus Lepa: "Rahvuslus on mingisugune vaimuhaigus!" (20)

Juhan Luiga nimetab seda "vanavara" "mehaanilise mälu koltunud päranduseks." mille elav vaim on teel kaduma läinud, sest et kandjad olid väiksemad kui koorem. Need on kerjuse koti saadused kord rikkama aja laualt vargsi päästetud raasukesed." "On ju põhjust arvamisel, et tarkade-vanematega ühes nende vääriline tarkus kadus. Targad hoidsid oma teadmisi suures saladuses; tarkuse edasiandmine sündis nähtavasti üksi oma väärilistele, mida meie ajani jõudnud nõia rohitsemistarkus ja selle edasiandmise viis aimata laseb." „Eesti muinasluule on vaeste orjade mälestuse ja meele vili. Vanemad targad hävinesid võitluste aastatel." Juhan Luiga leiab ,,muistsest Eestist muid kindlaid märke," mis laseb oletada «kõrgemat arenemist ja arenemise iseseisvust ja algupärasust." Selle näitajaks on Juhan Luigale "meie rahvalaulu viis - rahvaviis, mis just Eesti osas on alal hoidund algelisema kuju. "Teiseks on meie rahvaluule, leelo, isesugune rütm ja ehitus - meie muinasaja vaimu vormilise erilaadi tunnistajaks." “Leelorütm näib mulle olevat otsekohene, psühofüüsiline ekvitalent Soome-Eesti loomule." See meie rahva ürgmuistne mälestus - meie rahvalaulu viis ja leelo rütmiline" kuju - see muusikaorgaani arenevus" laseb Juhan Luiga arvates „oletada sama väärtuslist arenevust eraldi usuorgaanis." “Eesti rahva viisi pentatooniline heliredel nimelt sunnib meid otsima viisi sugulust (viisiga ühes sugulust ka meil muinaskultuuri aladel) säält, kus see pentatooniline heliala seniajani on püsinud ja valitsemas, nagu Mongoolias, Jaapanis, seepärast peame arusaadavalt otsima mõjutavust Ida poole ka muul hinge alal - nimelt ka usu alal. See Juhan Luiga melo-rütmilise väite najal oletatud pinge sugulus Mongoolia tõugu rahvaste keskel Jaapanist kuni Balti ranna Soome sugu hõimudeni, eraldi just Uural-AItai kultuuri Ja keele piirkonnas" - viib usundeliselt Tao piirkonda - mille “usupõhja juhiks on looduskäsk looduseseadus" mille mõiste eitab igasugust personifikatsiooni, kehastamist, inimese sarnastamist - antropomorfismi." Uural-A

Minu lugupidamine ja õnnesoovid hr. Lepale ning jõudu edasi tegutseda!

Juhan Luiga nimetab seda "vanavara" "mehaanilise mälu koltunud päranduseks." mille elav vaim on teel kaduma läinud, sest et kandjad olid väiksemad kui koorem. Need on kerjuse koti saadused kord rikkama aja laualt vargsi päästetud raasukesed." "On ju põhjust arvamisel, et tarkade-vanematega ühes nende vääriline tarkus kadus. Targad hoidsid oma teadmisi suures saladuses; tarkuse edasiandmine sündis nähtavasti üksi oma väärilistele, mida meie ajani jõudnud nõia rohitsemistarkus ja selle edasiandmise viis aimata laseb." „Eesti muinasluule on vaeste orjade mälestuse ja meele vili. Vanemad targad hävinesid võitluste aastatel." Juhan Luiga leiab ,,muistsest Eestist muid kindlaid märke," mis laseb oletada «kõrgemat arenemist ja arenemise iseseisvust ja algupärasust." Selle näitajaks on Juhan Luigale "meie rahvalaulu viis - rahvaviis, mis just Eesti osas on alal hoidund algelisema kuju. "Teiseks on meie rahvaluule, leelo, isesugune rütm ja ehitus - meie muinasaja vaimu vormilise erilaadi tunnistajaks." “Leelorütm näib mulle olevat otsekohene, psühofüüsiline ekvitalent Soome-Eesti loomule." See meie rahva ürgmuistne mälestus - meie rahvalaulu viis ja leelo rütmiline" kuju - see muusikaorgaani arenevus" laseb Juhan Luiga arvates „oletada sama väärtuslist arenevust eraldi usuorgaanis." “Eesti rahva viisi pentatooniline heliredel nimelt sunnib meid otsima viisi sugulust (viisiga ühes sugulust ka meil muinaskultuuri aladel) säält, kus see pentatooniline heliala seniajani on püsinud ja valitsemas, nagu Mongoolias, Jaapanis, seepärast peame arusaadavalt otsima mõjutavust Ida poole ka muul hinge alal - nimelt ka usu alal. See Juhan Luiga melo-rütmilise väite najal oletatud pinge sugulus Mongoolia tõugu rahvaste keskel Jaapanist kuni Balti ranna Soome sugu hõimudeni, eraldi just Uural-AItai kultuuri Ja keele piirkonnas" - viib usundeliselt Tao piirkonda - mille “usupõhja juhiks on looduskäsk looduseseadus" mille mõiste eitab igasugust personifikatsiooni, kehastamist, inimese sarnastamist - antropomorfismi." Uural-Altai rahvuskonnad ei jumalustanud loodust teda personifitseerides, vaid kummardasid/ jumaldasid, toda niisugusena. "Maa seisis reaalsetes ilmetes: mäed, jõed, järved, metsad, hiied, kaljud, kivid." Samuti on meie, eestlaste, looduslised muinaspühaduse objektid "pühad järved, pühad jõed (Võhandu, Kääpa) vooremäed, liumäed, urikivid, Kalevikivid, Kalevi sängid, pühad hiied, pühad tammed ja teised pühad puud, pühad allikad on küllalt meie muistsed taoistliku looduse-kultuse tunnistajaks. Olgu mainitud (Jaapani Sinto usk - mäe Fudžiama jumaldamine;kirsiõie püha kevadel, krüsanteemide püha sügisel. - on suutnud päästa oma algupärast kuju ja meie ajani edasi arendada." “Kadunud hingede austamine, looduse austamine - see usukuju rahuldab arenenud hingi meie ajal." See usukuju on rahvuslik, sest see eeldab »oma lahkunud esivanemate kummardamist, oma maa looduse jumaldamist."

Juhan Luiga mõtted,Suurest Taost http://www.maavald.ee/taarausk.html?rubriik=11&id=270&op=lugu See oli siis, kui Euroopa inimeste meeli köitsid erutavad ajasündmused - ilmasõda, revolutsioonid ~ oli dr. Juhan Luiga neist vähestest, kes suutis pilgu käända üle segase aja hetke, üle inimesemassi ja rahvaste, kes haaratud ja aetud tumedaist instinktest, olid kaotanud oma tee. Juhan Luiga oli selle leidnud uuesti enesele ja oma rahvale. “Ei olegi kuskilt mujalt ammutada rammu ega julgustust suurtel ajaloo keerdudel, katastroofilisel rahvastemöllul, kus kõik oleviku aated pööramisi kipuvad - kui kaugeist perspektiividest - Suurest Taost, millel ajaloo rattad veerevad loodusseaduselise paratamatusega, mille järele rahvaste elu kujuneb, kõigi inimeste seaduste, eksi-, ahnusepüüete ja vabadusetunde kiuste. Meie saame aru, miks muinasvanemad, miks just palju tõugatud rahvakeerdel Mongoli hõimud oma esivanemate pühasid kombeid austasid, neist aegade vältusel heaks leitud juhtmõtteid leides, miks nad "Suurest Taost" elu ja hinge, pea ja põhikavast kinni hoidsid - katsumisaegadel. Ei ole meilgi suure rahvastemässu maailmasõja seisukorral paremat juhtnööri.'' Kuid ainult Juhan Luiga üksi ammutas rammu ja julgustust noil katsumis-aegedel oma esivanemate usundist. Polnud kellelgi mahti ega taipu seisata viivuks, kuulda ja mõista teda. Näis, nagu oleks ta noil 1916, 1918, 1919 aastail oma mõtted "Soome sugu usust" tuulde saatnud. See näis ainult nõnda: need samad mõtted olid liikumas ka mõne teisegi teadvuses; olid lebamas mitmete alateadvuses, mille äratajaks oli J. Luiga. Juhan Luiga oma uurimuste, järelduste Ja tajuvuse varal on tulnud veendumusele, et meie muistse rahva omapärane rahvuskultuur on olnud märksa kõrgemal meie rahva läänest omandatud laenkultuurist, et meie muistsel rahval on olnud kõrge kultuuriline usund, mille riismed ja kaudsed jäljed on ulatunud tänapäevani, olgugi moonutatud ristiusu väärelemendeist, neist peaaegu tundmatuks tehtud, kantud edasi vähe haritud rahva kihi kaudu "vanavara" näol.

Juhan Luiga mõtted,Suurest Taost http://www.maavald.ee/taarausk.html?rubriik=11&id=270&op=lugu

Mõelge teiegi kaasa kuis defineerida meie rahvust. Mõelgem ja defineerigem eesti rahvus,mõelgem selle peale milleks kulutada oma eluenergiat...Kui defineerida eesti rahvus siis peale seda on käki tegu lahendada mistahes majandus probleeme sest eestlaste arv on ligilähedane ühele korporatsioonile-Eesti juhtimine võrdub korporatsiooni juhtimisega... Miks defineerida rahvust geograafilise asupaiga järgi? Vaat,on selline lugu,et igal maalapil siin maakeral maa eraldab erinevaid peenenergiad ja see kujundab inimeste käitumismalle. Inimene kes pole saastunud parfümeeriast ja kosmeetikast s.o. pole tehtud tuimaks kosmeetikast jms. keemiast,ja tubakast nar kotsist s.o. tegemist on inimesega aga mitte zom biga kes teenib apteeki ja nark odiilereid jne. inimene kes on tundlik, see tunneb tammepuu kallistamisest õnne ja saab sellest väge.Tema puhul saab rääkida kultuurist ja rahvusest.Linna inimeste puhul rahvusest rääkida ei saa sest linnlased on rahvuseta apteegi ja äride zo mbid,zo mbid kes orj avad rahamaailma igal võimalusel... Hiinlasi on palju tänu sellele,et Tao usk on maalähedane ja hoiab inimesi kooskõlas loodusega. Inims ööjatele s.o. pankuritele ja neile kes püüavad inimmasse muuta tarbijaiks on vastukarva kui inimesed elavad loodusega kooskõlas...sest inimene kes elab loodusega kooskõlas on vähem manipuleeritav jne.

Eks see usk ole oluline kultuuri kandja ja sestap Üks õige Eesti küla oleks Taara-Maausu keskne Ökoküla. Mõningaid Taara-Maausu põhimõtteid :"Mees ei ole naise omand ja naine ei ole mehe omand,lapsed ei ole vanemate omand ja vanemad ei ole laste omand". Kas tuleb tuttav ette? Eestlaste käitumist iseloomustab ju levinud ütlus:"Mees on perekonna pea aga naine on kael mis seda pöörab".-see on ju puhas Taara-Maausk. Multifilmis "Naksitrallid" kõlas väga ilusasti üks lause mis kätkeb endas Taara-Maausu tõdesid: "Paljud hädad sellest algavadki,et eemaldutakse loodusest ja hakatakse jändama tablettidega". Selleks,et mõista Taara-Maausku tuleks lugeda Tao usku ja tunnetada Tai-Chid,Feng Shuid, Chi-Gungi jpms. vana Hiina kultuuri tarkusi,asetada selg vastu tammepuud jne. Minu tammepuu kallistamise kogemus: Mina võin vabalt rääkida oma kogemusest sest omal ajal käisin New Age liikumise klubi õhtutel ja sealt sain vabalt suhtlemise pisiku:)) Kunagi ammu nägin telekast,et pika habemega mees rääkis hiitest ja soovitas kallistada tammepuud.Oli talvine aeg,istusin maal saunas ja higistasin,lükkasin sauna ukse valla,ümberringi oli kohev ja paks lumi,jooksin tammepuu juurde ja võtsin ümbert kinni.Tunne oli umbes sama kui oleks kallistanud kallimat,n.n. sipelgad jooksid üle selja,kergendustunne ja samas täitusin imelise väega. Suvel võtsin noore tammepuu oksast kinni ja sama lugu...Siis ma olin mittesuitsetaja ja tundlik. Ka nüüd kus ma suitsetan ja mu tundlikkus on vilets ma aeg ajalt bussipeatuses panen selja vastu tammepuud ja ikka tunnen seda sama mõnusat tunnet,pingelangust ja joovastust.Kas see on vaid esesesugestioon? Ei,vaevalt,sest miks ma ei saa sellist tunnet kui panen selja vastu seina?:)) Hiinlastel on ju kõik need tarkused kirjas.Nemad teavad mis on Chi jpms. Oleks tore kui keegi paneks kirja tammepuu kallistamise sama targalt nii kuis hiinlastel on Vana Hiina kõrgkultuur talletatud ja edasi antud põlvest põlve. Mina oma elus kogutud teadmiste ja läbielatu põhjal defineerisin eestlase sedasi: Eestlane on inimene kes elab Eestimaal metsa serval omas tarekeses ja religiooniks on taarausk-maausk, ta kallistab tammepuud,saab sellest väe ja moraali,ning mütoloogia. Kas olete kogenud sellist imelist asja meie Üld Laulu ja Tantsupeol kus tantsitakse seda päikeseketta tantsu,kus shamaani trummi põrinal rahvas ringis liigub ja sealt kiirgab väga imelist väge,mis on nii õnnistav ja meeli köitev,et paneb tuksuma ka iga kivisema südame...minu kallis isa ütles,et see ongi Eesti asi... See mille peale sa mõtled selle peale sa kulutad oma eluenergia...