Inimesed

Ämmad ämmasaatest: miks valitseb erimeelsuste asemel kohitsetud idüll? (30)

Kaja Roomets, 4. veebruar 2012 08:55
SAADE JA TEGELIKKUS: Superämmasaates etendavad ämmad ja miniad «elulisi» situatsioone. Tegelik elu erineb ämmakogemusega inimeste arvates aga ekraanil pakutavast nii kõvasti, et saade ajab lausa haigutama. Foto: Alamy/AOP
Noored naised on kõik kaunid, armsad ja tasased. Kust aga need koledad ja õelad ämmad tulevad? Müütide kummutamiseks ning klassikaliste ämmaanekdootide vaigistamiseks käivitas Kanal 2 "Superämma" saate, kus viis ämma püüavad tõestada, et ämm ei olegi kiuslik Nõia-Ella, vaid minia parim sõbranna. On see üldse võimalik? Mida arvavad saatest ämmaikka ja -staatusse jõudnud tuntud naised?

"Saade on väga igav! Elu on seal vähe, ämmadele oleks nagu tekst suhu pandud. Ja nalja ei saa seal absoluutselt!" arvab 2009. aastal aasta ema tiitliga pärjatud Maie Niit, kahe lapse ema, nelja lapse vanaema ja Edgari lihatööstuse juht, keda sari lausa haigutama ajavat. Tema meelest on kallil laupäevaõhtul midagi targematki teha kui sellist jama vaadata. "Ma kuulan parem Viini Filharmoonikuid või loen Maalehe lõpuni."

"Saade pole küll igav, aga juba algselt valesti üles ehitatud – ämm ja minia on parimad sõbrannad. Tähendab, ema kasvatab pojale uut emmet ning loomulik, et noor pere ei jää sel juhul püsima. Emmega ju ei magata!" arvab Peterburis osteopaatiat ja psühholoogilist nõustamist õppinud tervendaja Ragna Aavamägi.

Superämma olemusest on oma arvamus ka näitleja Katrin Karismal: "Ämm ja minia ei peaks olema südamesõbrannad. Täiesti piisav, kui on vastastikune lugupidamine ja arusaamine."

Üks on igatahes kindel – nii ämmas kui minias peab olema tubli annus diplomaatiat. Siis on lootust, et kunagi saab ka miniast superämm.

Katrin Karisma: "Ämm ei saa olla südamesõbranna!"

Samal teemal

Karismaatiline Katrin Karisma on elanud emotsionaalset ja värvilist elu. Kas on raskem olla minia või ämm, seda küsimust peab kahekordse ämmaseisusega õnnistatud Katrin juba olemuselt valeks – neid kahte seisust ei anna omavahel võrrelda kas või selle pärast, et tegemist on erinevate elufaasidega.

Elukogemus tuleb alles aastatega, noorel minial ei saa olla ämma elutarkust! Et ühel noorel minial oma tublilt ämmalt üht-teist õppida oleks, selles on näitleja enam kui kindel: "Minul oli oma esimeselt ämmalt ikka väga palju õppida!"

Milline võiks olla üks superämm, selle kohta Katrin Karisma arvates ühest definitsiooni polegi. Kindlasti tuleks teineteisega kohanemiseks aega võtta, hinnangute ja ultimaatumitega ei maksaks liialdada. Elu loksutab paika paljud asjad, lihvib maha ka teravamad nukid. "Mina olen saanud oma väimeeste-miniatega normaalselt läbi. Ja ega ma neid väga palju tülita."

Kõigile tulevastele ämmakandidaatidele on Katrin Karismal väärt soovitus: ei maksa ämmana olla tüütu või uudishimulik. Teie arvamus tütre või poja väljavalitu suhtes pole absoluutselt oluline, sest see on nende valik. "Lõppude lõpuks on kõige tähtsam see, et noored oleksid õnnelikud!"

Maie Niit: "Asjade pärast ei maksakski nii väga muretseda."

Edgari lihatööstuse juht Maie Niit on tuntud otsese ütlemise poolest, ta ei salli valskust ega šlikerdamist. Ta ei pea õigeks, kui ämm peab miniaga oma poja vastu salaplaani, nagu ühes "Superämma" saatelõigus juhtus.

Väikestest valedest kasvavad märkamatult suured ja kui tõtt rääkida pole võimalik, tuleks hoopis vait olla, sest ka hädavale jääb ikkagi valeks, teab Maie.

Et hea klapp minia ja ämma vahel üldse võimatu on, seda ta ei arva. "Ma olen oma pojanaisega pikki aastaid firmas koos töötanud, minia on tootmisjuht. Mõlemad ajame oma kindlat rida, teisiti ei saakski."

Maie räägib oma miniast suure lugupidamise ja hoolivusega. "Ta on minu poja laste ema, ma austan teda väga." Miks paljud noored pered koos ei püsi, selle kohta on Maie Niidul oma arvamine: kui mängu tulevad erinevad haridustasemed, pole rääkida millestki muust kui ainult söögist. Siit moraal – õppige ja arenege!

Noortel on suur ego

Maie Niit teeb teisegi tähelepaneku: "Inimestel pole sugugi kannatust, pole tahtmistki kellegi teisega arvestada. Kusagilt on neisse süstitud arusaam, nagu võiks ainult tema endale lubada kõike, teistele jäävad vaid kohustused. Tänapäeva noortel on nii suur ego, see ei lase ei töökohta pidada ega ka abielus õnnelik olla."

Laps on Maie arvates nagu noor õunapuu, millel tuleb oksi kärpida, latva näpistada ja võra kujundada, ehk reeglid peavad olema paigas, nagu ta ühes varasemas intervjuus on öelnud. Sama kehtib ka ämmade ja miniate puhul. Reeglid peavad paigas olema. Ja kirjutamata seaduseks on Maie Niidu meelest see, et oma pere siseasju kodust küla peale ei kanta. Paljud solvumised ja pisarad jääksid olemata, kui inimestel poleks nii suurt lobisemisvajadust, usub firmajuhist ämm.

Oleks see Maie Niidu teha, paneks ta järgmisesse saatesse sellise harjutuse, kus emb-kumb haigestub ja üks peab teise eest hoolitsema, ennast ohverdama. "Nii palju on erinevaid elulisi võimalusi! Elus on nii palju nüansse, nii palju erinevaid värve."

Firmajuhist superämm Maie leiab, et saate vaadatavus suureneks mühinal, kui 40 minuti jooksul kas või natukenegi nalja saaks: "Praegune saade on täiesti naljavaba, igasuguse vürtsita."

Ragna Aavamägi: miniaga sõbrustav ämm jätab poja naiseta

"Ämm ei ole sõbranna, tema käest pead sa oma mehe ikka kätte saama. Senikaua kuni pole saanud, jääb ka pereelu elamata. See ei ole minu ideoloogia, vaid paljudes kultuurides on nii," räägib tervendaja Ragna Aavamägi, viidates tuntud vene kirjanikule ja psühholoogile Anatoli Nekrassovile, aga samuti Tansaanias kogetule. Ragna elas möödunud suvel seitse päeva masaide keskel.

"Superämma" saadetes pole tema sõnul siiani ühegi tandemi puhul kajastunud see, et minia oleks ämma käest oma mehe kätte saanud: "Kõik senised kolm saadet on olnud väga üheteemalised, kus ämmad ja miniad püüavad omavahel olla väga suured sõbrannad." Ragne meelest pole saadetes olnud ühtegi sellist harjutust, kus ämm õpetaks pojanaist naine olema. "Sõbrannatseme, salatseme, teeme ühist liitu minu poja vastu. Mis mõttes?" Ragna sõnul, kes tänu pojale ka ise ämmaseisuses, on see pigem ämma kinnisidee hoida päitseid oma peos ja neid mitte lahti lasta: "Harjutused pidid näitama seda, et ämmad on noortega üks pere. Aga ämmal peaks olema oma elu ja noortel oma."

Sõbrannatav ämm kasvatab tema arvates pojale uut ema. Kuid ta peaks poja lahti laskma ja lubama minial naiseks kasvada. "Poeg elab mõnda aega sellise naisega küll koos, kuid ühel heal päeval on see mees fakti ees, et talle ei ole vaja kahte ema."

Kuhu on jäänud äiad?

Ragna ei usu, et sõbrannasuhe ämma ja minia vahel pikalt kestaks: "Ükski sõbranna, kes pole sinu vastu aus ja kunagi sinu peale ei vihasta ega kritiseeri, pole õige sõbranna." Hea läbisaamisega saab ämm minia kaudu pigem kontrollida kõiki, ka oma poega.

"Arenguks on vaja raginat, seisukohtade selgitamist. Alati ei pea kaklema, kuid mõnes asjas võiksid ju seisukohad ka erinevad olla." Ragna, kes jagab kiidusõnu saatejuht Meelisele, pole rahul, et erimeelsuste asemel valitseb kohitsetud idüll. Okei, ärme kaamera ees kakleme, aga kodus? Ragna meelest oleks saade märksa elulisem, kui eestlastel oleks itaallaste temperament, kui saates osaleksid ka ämmade pojad.

"Küsin veel: kus äiad on? Meeste roll eestlaste elus jääb tagaplaanile. No olgu, kui saate kontseptsioon on selline," teeb tervendajast nõustaja möönduse. Küsimusele, kas on vahet, kas olla ämm oma poja või tütre kaudu, vastab Ragna rõõmsalt, et on ikka küll: "Poja kaudu lisandub perre uus naine, kes võtab poja ära. Kui väimees tuleb, on see äia ja väimehe võtmise-andmise-saamise lugu. Ämmale aga puhas rõõm!"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee