TEGID AJALUGU: Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga sõnul on tegemist pretsedenditu juhtumiga R2 aasta hiti üsna väärika ajaloo jooksul – enne Ewert and the Two Dragonsit ei ole mitte ükski bänd seitsmest välja antavast auhinnast kolmega koju läinud. Foto: Mati Hiis
Inimesed
7. jaanuar 2012, 08:59
Seltskonnagalerii! Auhindade jagamine!

"Kõige soojem publik on meil olnud kodumaal." (16)

Kõnekäänd, nagu poleks ükski prohvet kuulus omal maal, ei kehti jäägitult – nagu ka uskumus, et R2 aasta hitt saab olla vaid turvaline popsillerdus, mitte mõtisklev indie-lugu.

Enne läinud kevadel ilmunud kauamängivat “Good Man Down” Euroopas seni tuntavalt suuremat tunnustust kui kodus pälvinud ingliskeelne Ewert and The Two Dragons napsas Koit Toome võimaluse saada kolmandat aastat järjest Raadio 2 aasta hiti laureaadiks ära otse nina alt. Järgmisel korral muide võib Koidul taas šanssi olla, sest draakonid veedavad enamiku 2012. aastat võõrsil tuuritades.

Milline Ewert and The Two Dragons teistest lugudest oleks võinud olla teie meelest R2 aasta hitt, kui “Good Man Down” poleks selleks saanud? “(In The End) There’s Only Love”?

Ewert Sundja (laul, klahvpillid): "(In the End..." on ehk isegi traditsioonilisemat sorti hitimaterjal.

Ivo Etti (bass): Mõlemad on väga tugevad lood, ei oskagi nagu kumbagi eelistada. "Good Man Downi" edu saladuseks on ilmselt suurepärane video.

Kristjan Kallas (löökriistad): Suure töö tegid ära selle video autorid Andžei Matsukevitš ja Kaimar Kukk. Tänu sellele on lugu inimestel lihtsalt värskemalt meeles.

Erki Pärnoja (kitarr): Pala "Good Man Down" kirjutades ja salvestadeski ei olnud minul selle edusse väga palju usku. Kui aga bänd otsustas üksmeelselt selle plaadi nimilooks valida, leidsin, et see on hea mõte, kuna siis saaks üks mitte-tohutu-suure-potentsiaaliga lugu natuke rohkem tähelepanu. Aasta hitt oleks võinud olla ka "(In the End..." või siis "Sailor Man", mille kohta oleme laval olles publikult hüüete ja kiljumise näol väga otsest positiivset tagasisidet saanud.

Kõige lemmikum lugu teiste artistide 2011. aastal tehtud palade hulgast?

Ivo: Bon Iver "Perth" ja Kurt Vile "Jesus Fever".Ewert: St. Vincent "Cruel".Erki: Feist "The Bad In Each Other".

Kristjan: Pean ühinema Bon Iveri osas Ivoga", kodumaistest Iirise "Melyse".

Milline välisriik on bändi selle eksistentsi jooksul kõige paremini suhtunud?

Ewert: Kummalisel kombel on kontserdid, mille puhul heliproovis tekib tunne, et täna küll midagi head tulla ei saa, mitmel korral tõestanud risti vastupidist. Näiteks suvaline Saksa väikelinn. Publik ei tea meist suurt midagi või elab seal lihtsalt vähe inimesi. Ja ometigi, esimese loo ajaks on koht puupüsti täis, inimesed elavad kaasa, endal on emotsioon laes ja pärast tullakse kättpidi tänama. Meie kõige esimene välis-esinemine Riias paar aastat tagasi oli umbes samalaadne elamus.

Erki: Saksamaal ongi meil olnud kõige rohkem kontserte. Sealne publik on olnud meiega ääretult lahke, inimesed on avatud ja elavad, soojad ja väga huvitatud. Väga hästi on läinud ka Soomes, kus kontserdikülastajate arv on olnud väga suur. Ka arvustused on alati olnud ülipositiivsed, kuigi olen kuulnud, et soomlased ei ole sugugi alati nii lahked välismaise muusika suhtes.

Kõige soojem publik on olnud?

Erki: 2011. novembris koduväljaku kontserdil Nokia kontserdimajas. Kõige külmem publik vaatab vastu siis, kui oled valesse kohta sattunud ja inimesed ootavad sinult hoopis midagi muud. Aga seda ühte kohta ma ei nimeta.

Kristjan: Soe on olnud veel Lätis, Saksas ja Soomes. Veidi jahedam on ehk olnud Rootsi publik, aga eks nendel ole natuke külmem kliima ka. Võtab veidi kauem aega, et üles soojeneda.

Millal on kontserdi õnnestumine olnud kõige suurema küsimärgi all?

Ewert: Altminekutest pole mõistlik avalikult rääkida. Eriti kui publik lahkub positiivse emotsiooniga ja tundega, et kõik sujus.

Kristjan: Meil on õnneks sellised lood, mida saab esitada ka ilma helitehnikata, kuna need just niimoodi ongi valminud.

Kõige riskantsem või alt vedanud pill?

Ivo: Üks Erki orel on meid tõepoolest alt vedanud. Esimese plaadi tuuri ajal oli ka balalaikaga tükk tegemist.

Kristjan: Suuremate kontsertide puhul üritame Ewerti vana Itaalia oreli kohale vedada. Sellel aga kipub üks bassipedaal alla jääma.

Ewert: Mida ta otsustas teha ka enne kontserti Nokias! Kuidagi oleme seni temaga ikka hakkama saanud.

Erki: Kitarride ümberhäälestamisele kuluva aja kokkuhoidmiseks on mul neid laval alati ideaalis kuni neli. Üldiselt kiindun ühte või kahte instrumenti ja olen neile truu. Teised on juhuks, kui peaksin keele katki mängima. Tavaliselt seda ei juhtu, aga Nokia kontserdimajas jällegi juhtus.

Kõige suurem apsakas laval?

Erki: Minu suurimad kalad on ilmselt need, kui avastan, et laulan refräänis hoopis teisi sõnu kui Ewert. Kuna laulan tausta, siis keerutan end pikkade täishäälikute abil sujuvalt sellest olukorrast välja, kuni õiged sõnad uuesti meelde tulevad.

Kristjan: Eks neid apsakaid tule ikka kogu aeg ette, millest publik õnneks aru ei saa. Mõnest ei saa isegi bändikaaslased aru. Võime neid seega nimetada ka variatsioonideks.

Kõige rumalam korduv küsimus, millele vastama olete pidanud?

Erki: Rumalaid küsimusi pole olemas, aga korduma kippuv on küsimus: miks teie bändil selline nimi on?

Ivo: Miks te ikkagi inglise keeles laulate? – seda, tõsi, küsitakse vaid Eestis.

Millise riigi ansambel te tahaks olla, kui te poleks Eesti ansambel?

Ewert: Kuidagi kohatu on nii üldse mõelda. Ehkki muusikaäri on nii rahvusvaheliseks muutunud, peavad juured ikka paigale jääma.

Erki: Eesti ansambliks olemine on seni igal pool päris eksootiliseks osutunud ja ega ma tegelikult ei tahaks ka päriselt kusagil mujal elada kui siin.

Kristjan: Võib-olla sel juhul Inglismaa, kuna sealsed pop- ja rokkmuusika traditsioonid on väga kaua aega maailmas tähtsal kohal püsinud.

Millist kontserdireisil või esinemiskohas pakutud toitu olete kategooriliselt keeldunud söömast ja miks?

Ivo: Vist ei olegi keeldunud.

Ewert: Mina olen üleüldine toidu kallal norimise vastane. Mitte et ma ei oskaks head toitu hinnata, aga kui kõht on tühi (ja reisi peal läheb kõht ikka erakord-selt kiiresti tühjaks), siis ei ole valimine või vingumine kohane.

Erki: Isiklikult olen keeldunud paar korda mõne klubi burgerist, sest mul on olnud supi- või salatiisu. Meil on söögiga tegelikult päris vedanud, kui järele mõelda.

Kõige ohtlikum olukord, milles bänd on viibinud?

Ivo: Sülitan kolm korda üle õla – midagi ohtlikku pole juhtunud.Ewert: Kui, siis midagi liikluses, aga praeguseks oleme neljakesi juba kõik kogenud minibussijuhid.

Kui te saaks anda ühele isikule panuse eest bändi arengusse autasu, kes selle saaks?

Erki: Meie hall kardinal, mänedžer Toomas Olljum. Usun, et Toomas on kullast tehtud ja seega oleks ka auhinnaks suur kamakas kulda. Tema usk meisse ja meie muusikasse on üüratu.

Ewert: Ilmselt peaksime asutama iga-aastase draakoniauhinna, mille puhul on kirjutamata reegel see Toomale anda.

Milline on olnud bändi kõige suurem seaduserikkumine võõras riigis?

Ewert: Viinis pandi valesti parkimise pärast bussiratas lukku.

Kui eesti naised loetelust välja jätta, siis kõige ilusamad tüdrukud elavad millises riigis? Või me siiski ei saa eesti naisi loetelust välja jätta?

Ivo: Hollandis.

Ewert: Kõlab ehk lamedalt, aga pole suuremat mahti selle tuvastamiseks jäänud. Rootslannad äkki?

Erki: Me ei saa absoluutselt välja jätta eesti naisi. Iial! Aga pingereas järgmised elavad ka minu arust – ja see on vist isegi fakt – Rootsis. Seal olen näinud peaaegu sama kenasid daame kui kodumaal. Aga ainult peaaegu sama kenasid, mitte päris sama kenasid!

Kristjan: Jah, eesti naisi ei saa kindlasti kohe loetelust välja jätta.

Kõige-kõigem ansambel, keda Ewert and The Two Dragons on kaverdanud ning nimekaim muusikatööstuse võtmeisik, kellega olete töötanud?

Ewert: Draakonid pole kunagi kedagi kaverdanud. Oleme enne bändi loomist teinud Kristjani ja Erkiga paaril kontserdil Stingi, Radioheadi, Jeff Buckley ja teiste oma lemmikute lugusid.

Erki: Maanteel bändibussis või hotellitoas oleme kaverdanud see-eest selliseid klassikuid nagu ABBA, Dolly Parton ja muidugi Aqua!

Kõige suurem tunnustus?

Ewert: Pärast ülemöödunud aasta "Positivus Festivali" nimetas Soome ajakiri Rumba meie kontserti festivali parimaks. Kasvasime just sel ajal päriselt bändiks ja sedalaadi tunnustus oli täpselt see, mida tol momendil vajasime.

Kristjan: Soome EMI juht Kari Holmgren tegi pärast üht meie Helsingi kontserti oma Facebooki seinale ikka ka uskumatult sütitava postituse.

Milline ansambli liige on kõige rohkem lugusid kirjutanud?

Erki: Viimase plaadi peal oleme mina ja Evert kirjutanud paar lugu kahasse ja mõlemad eraldi vist ühepalju lugusid. Üldiselt kirjutan mina rohkem, kuna see ongi mu põhitegevus. Kui jõulud ja tuuritamised välja arvata, kirjutan muusikat iga päev.

Ewert: Potentsiaalseid kirjutajaid on veel. Tahaks loota, et kellegagi meist ei juhtu nii, nagu ühes "Family Guy" sketšis, kus Ringo läks proovi teistele biitlitele oma lugu pakkuma ja nood kleepisid selle külmkapi uksele, et kõik irvitada saaksid.

Kõige mõnusam tegevus, millega võõrsil oma aega sisustate, kui parajasti ei esine?

Ivo: Enamasti kulub vaba aeg ühest kohast teise sõitmiseks. Reisil on nagu ikka – kes loeb, kes mängib mingit mängu. Mõni magab.

Erki: Oleme kõik väga kirglikud paari kindla arvutimängu mängijad. Seetõttu ei morjenda meid ka väga pikad sõidud, sest saab ehk püstitada isikliku rekordi või tõugata troonilt sõbra. Väga meeldib saunas käia. Ja muidugi lauajalgpalli mängimise sõltuvus! Just see viimane ongi meid algusest peale ühendanud.

Ewert: Kui juhtub olema vaba päev, kui ringi sõitma ei pea, õnnestub meil see tavaliselt sisustada mingi eriti raskesti leitava second handi või muusikariistapoe otsimisega. Enamasti me sinna enne sulgemist ei jõua.

Kas järgmise R2 aasta hiti võidab Ewert and The Two Dragonsi meelest... Ewert and The Two Dragons?

Ivo: Ärme rutta sündmustest ette! Eks siis paistab.

Ewert: Järgmine aasta kulgeb meil arvatavasti väljaspool Eestit seiklemise tähe all. Väga suurt panust sellele väitele ei teeks. Aga ehk ilmub mõni uus singel ja...