Kaheksa kuud söömata: "Olen igas mõttes heas vormis!" (34)

Lõppenud aasta 3. septembril Õhtulehes ilmunud artikkel veest, mahlast ja päikeseenergiast toituvast mehest ajas inimesed kihevile. Oli skeptikuid, kelle arvates Kalju Paldis hämab ja salgab söömist – nagunii pugib salaja kodus kotlette ja pirukaid. Teiste meelest oli 120 päeva kestnud eksperiment liialt lühiajaline, et üldse mingeid järeldusi teha.

Neljast kalendrikuust on praeguseks saanud kaheksa ehk siis 240 päeva, kui Paldis pole ivakestki hamba alla pannud. "Kehakaal püsib viimased kuud stabiilsena, organism on toidust loobumise omaks võtnud. Elan loomulikku elu – liigun tööle, koju, ainult söön omamoodi," räägib ta oma praegusest elust.

Paldis möönab, et tema ekstreemsena näiva toitumisviisi vastu tuntakse järjest suuremat huvi ning eriti aktiivsed on oma meelt ja senist isukust muutma täies elujõus mehed.

Energomehe kohta tuli ka vihje: "Täitsa hull mees! Vihtus tantsu mitu tundi järjest. Ja ärgu tulgu rääkima, et tema üldse ei söö!"" Paldis ütleb, et see on poolik tõde: "Tantsisin oma elukaaslase Ulviga 4,5 tundi jutti, pidu toimus 30. detsembril Pärnus." Tantsimisse tuli vahe ainult paaril korral, kui ta vett käis joomas.

Teab, kuidas elada kõrge vanuseni

Pärnut on Kalju Paldisel põhjust meenutada hea sõnaga: "Aasta lõpus pidasin seal Otsijate Klubi kutsel loengu, saadud tulu läks Pärnu suurte perede toetuseks." Lektor Paldis – sünnilt ka ise Pärnu poiss – rääkis energiatest: millist energiat vajame, et meie keha oleks tasakaalus ja kuidas vähendada füüsilise toidu osakaalu. Ta rõõmustab kuulajate rohkuse üle ja on rahul, et tema loengule olid tulnud peamiselt arstid, õed ja massöörid. Energomees õpetas massööridele-meedikutele energeetilisi harjutusi: kuidas tervendada toidu energiat enne selle tarvitamist, kuidas laadida energeetiliselt vett ja kehakreeme.

Nii nagu inimene oma keha kodeerib, nii see ka toimima hakkab, selgitab geobioloog. Meie keha harjub Paldise ütlust mööda kõigega, uute olukordadega kohanemine toimub üllatavalt kiiresti. Miks on siis maailmas senini teada vaid mõned üksikud inimesed, kellel ei ole söögivajadust ja kehakaal säilib ikkagi normaalkaalus? Mis mõtet on loobuda kõikidest selle maailma headest asjadest selle nimel, et tiksuda tudiseva raugana 115aastaseks? Ja miks mõni kõhetu inimene lausa pakatab energiast, samas on teine, kes heas toitumuses, elu suhtes täiesti loid?

Ise 115aastaseks elada tõotanud Paldis lubab vastuseid järgmistes loengutes. "Kuidas elada ilusasti 100 aasta vanuseks? Küsimus pole ju selles, mida sa sööd, vaid hoopis muus. Mis tegusid sa teed, mida sa maailmale ning teistele inimestele annad." Siiski hoiatab energomees võimalikke järgijaid, et verivorsti ja praeliha pealt kohe järgmisel päeval vee- ja valgustoidule minna ei saa. "Selline äärmus võrduks enesetapuga!"

Nädala pärast neljapäeval näitab Kanal 2 saadet pikaealistest ja pikaealisusest, teiste kõrval on kaamera üles võtnud ka valgustoidul elava energomehe.

Leidnud juba esimesed järgijad

Füüsilisest toidust loobunud energomehel on järgijaid, kes nii oma edusammudest kui kõhklustest talle kas Facebookis või telefoni teel märku annavad. Viivika (37) innustus Kalju Paldise valgustoitumisest siis, kui too oli toiduta elanud 140 päeva. Teda hakkas asi tõsiselt huvitama – kuidas see ikkagi toimib, kas piisab ainult mõttetasandi muutmisest? Viivika käis oktoobris Paldise loengul, luges raamatut "Vaimne resonants" ega ostnud enam koju nii palju toitu. "Loobusin pitsadest ja leivast-saiast, pastaroogadest ja igasugusest rasvasest kraamist. Üleminek taimsele toidule ei olnud nii vaevarikas, nagu ma esialgu ette kujutasin."

Viivika ütleb, et võib täiesti rahulikult istuda rikkaliku peolaua taga, juua mahla ja süüa ühe puuvilja, samal ajal kui kõik teised isukalt prae ja pirukatega maiustavad. Jõuludeks oli ta kaal langenud 14 kilo. "Vau, hüüdsid minu tuttavad! Kuid mitte kilodes pole asi. Ma olen nüüd palju tervem, isegi põlved ja selg ei valuta enam. Mul on palju rohkem energiat." Pärast pikki aastaid jaksab Viivika taas joosta. "Käisin enne jõule perearsti juures. Arst ei osanud muud öelda, kui et ärgu ma nälgimisega liiale mingu."

Milline on Viivika päevane menüü? "Joon ainult vett, vahel harva tassi kohvi. Mahla järele mul suurt isu pole, küll aga söön päevas kaks pirni või lõigu melonit, õuna või külmutatud marju." Viivika peab päevikut, kuhu kirjutab kellaajaliselt ja koguseliselt üles, mida ta on päeva jooksul söönud.

"Kaks korda nädalas käin ujumas, kaks korda jõusaalis. Ei ma tunne väsimust ega kondinõrkust! Oskan oma kehaga paremini suhelda, olen ta ringi programmeerinud. Ma ei tea enam, mis on nälg, sest ma vajan järjest vähem füüsilist toitu," on ta oma praeguse eluga rahul.

Toitumisteadlane: kõigele pole selgitust

Juba septembris oli toitumisteadlane dr Mai Maser kindlal seisukohal: "Kui see inimene selles elus enam sööma ei kavatsegi hakata, siis karm küll, aga kohtume teises elus. Inimese anatoomia ja füsioloogia on ühetaoline, ainevahetus ja hormoonide tegevus peab kindalt paigas olema. Ja õige toitumine on kõige selle alus. Aga kui nüüd arvestada seda, et inimene joob piisavalt palju vett ja päevas kuni liitri toormahla, siis saab ta sellest teatud koguse süsivesikuid ja mineraalaineid ning vitamiine," selgitas toitumisteadlane ellujäämise üldmõisteid.

Mai Maser kinnitas tollal siiski, et Kalju Paldise valgustoitumist on raske kommenteerida, kuna kõiki fakte ju ei tea. "Aga elada mitmeid kuid tahke toiduta – erakordne on see kindlasti ning nüüdisaegses teaduses ei leia sellele küsimusele ühest vastust. Ma ei usu imesid, kuid kõikidele protsessidele polegi alati selgitust."