Marje Metsur: "Olen eluisu tagasi saanud!" (27)

"Mu hing on vaba, mu mõte on vaba. Tänu rollidele, mida on pakkunud nii Vanemuise teater kui ka paljud head inimesed," ütleb näitleja Marje Metsur, kes kaks aastat tagasi koondati päevapealt Linnateatrist, kus ta lavakooli teise lennu lõpetajana 44 aastat oli töötanud.

"Ma saan jälle teha tööd, ma saan seda teha südamega," ütleb Metsur, kelle viimaste aastate suuremate tööde nimistusse saab kirjutada osatäitmised "Taarka" filmis ja Vanemuise etenduses "Puhastus", mille aluseks on Sofi Oksaneni samanimeline romaan. "Olen oma teada tööd kogu aeg südamega teinud, aga vahepeal tegin ma seda südamevaluga, sest tööd kui sellist oli mul viimastel aastatel teatris nii vähe! Aga nüüd on mul pakkumisi ja väljakutseid ning mu ümber on väga toredad, armsad ja hoolivad inimesed."

Metsur on väga tänulik Vanemuise teatrile, kes talle kohe pärast Linnateatrist koondamisteate kättesaamist tööpakkumise tegi. "Aga ma ei võtnud seda pakkumist vastu, sest ma ei hakka ju selles eas enam elamist vahetama," ütleb Metsur, kes koos abikaasa Kaupoga elab sügisest kevadeni Õismäel ja suvel Võru-Kubijal.

Eelmine aasta üks tumedamaid

"Kui veel ema elas – teda pole juba palju aastaid –, käisime mehega siin väga tihti. Aga siis oli ka bensiin väga odav," muigab Metsur. Võru-Kubijale ta siiski kolida ei kavatse. "Tallinnas on meil oma sõpruskond, kellega me suhtleme, ja vahel tahad ka nagu omapead olla," tunnistab näitlejatar, kes Võrumaal jagab katusealust õdedega. "Põhiline on see, et mõlemad kodud ootavad sind ja nad on sul olemas."

Tööpakkumiste juurde tagasi pöördudes ütleb Metsur, et nüüd on tal sedavõrd palju tööd, et saab valida, mida ta vastu võtab ja mida mitte. "Töö annab mulle lausa tiivad," vaatab töö- ja eluisu tagasi saanud näitlejatar tulevikku hoopis helgema pilguga kui veel aasta tagasi. "Just töö on see, mis aitab sul valust üle saada."

Eelmine aasta jääb Metsuri ellu siiski kui üks tumedamaid. Peale selle, et abikaasa Kaupo süda jukerdas, lahkusid siitilmast pere kaks koera, kes Marjele ja Kaupole olid üle kümme aasta olnud lausa laste eest.

Linnateatris pole enam käinud

Uusi neljajalgseid sõpru Marje enam ei võta. "Ma ei saa iial nende kaotusest üle," muutub ta hääl korraga katkendlikuks. "Siinsamas Võrus akende alla on nad mõlemad maetud. Siin on neil omad küünlad ja lilled."

Kaks aastat, koondamisteate kättesaamisest peale, pole näitleja Metsur oma jalga üle Linnateatri läve tõstnud. Nüüd, järgmise aasta algul, Linnateatri sünnipäeval, kavatseb ta endale antud tõotust, et tal sellesse majja enam asja pole, siiski murda. "Pean lõpuks oma garderoobist asjad ära tooma. Ma ei tahtnud sinna minna noruspäi. Ma tahtsin minna sinna püstipäi ja nüüd olen ma selleks valmis," ütleb endas uue hingamise leidnud Metsur.

"Olen saanud tagasi oma positiivsuse, olen saanud tagasi eluisu," ütleb tänavu 70. sünnipäeva tähistanud Marje Metsur. "Ei lase enam halbadel asjadel südamesse minna. Sest kõik hakkab ju mõtlemisest pihta. Olen viimasel ajal pidanud iseendaga pikki dialooge ja usun, et inimesed on üldjuhul ikka head või väga head. Kuigi igas hetkes peitub head ja halba ja nii ka igas inimeses. Ainult leia see hea üles," ütleb Marje Metsur. "Loodetavasti siiski kõik läheb paremuse poole, sest nii palju on siin maailmas ülekohut ja halba! Tahaks ikka uskuda, et ka järgmine aasta tuleb tänavusest parem."