Laupäeva hommikul lahkus meie hulgast tõlkija ja luuletaja Andres Ehin (71). Tema asumist pikale teele võis ette aimata, kuid et see juhtub nii äkki ja just praegu, oli ootamatu. "Ta ei saa ju kunagi vanaks," ütleb Andrese kohta sõber ja kolleeg Teet Kallas. "Aga kui ta juba kord läinud on, lahkus ka Eestist viimane sürrealist."
"Oh jumal, saaks see 2011 ometi mööda," ohkas Teet Kallas eile teel oma suvekodu poole Laulasmaale. "Inimesi langeb ümberringi nagu loogu. Vaevalt saab silmanurk ära kuivada, kui juba taas tuttav tegelane läinud." Kui Teet hommikul arvuti lahti lõi, seisis seal lugeda, et ka Andres Ehin on igaviku teele lahkunud. Koolivend. Rohkemgi veel. Salasõber või tõsine kamraad, nagu Teet tunnistab. "See on tänavuse aasta kurb statistika."
Kevadel, kui Teet mattis abikaasat, avaldas kirjamehele kaastunnet kümmekond vana sõpra. Andres nende hulgas. Nüüd jõudis minekukord tema enda kätte.
Kommentaarid