Vene teisitimõtleja on 30 aastat venekeelseid roppusi uurinud (22)

Kust tekkis mõte selle mõneti erilise seletava sõnastiku koostamiseks? Kas sundis seda tegema tõesti ilus vene keel?

Veel praegugi elab müüt suurest ja võimsast vene keelest. Ent polnud ainsatki sõnastikku, mis oleks demonstreerinud tema erilist tugevust ja mahlakust ja koondanud kokku maailma kõige ropema keele kõik kasutusel olevad väljendid. Korjasin kokku 1300 väljendit vene keele kõige populaarsema kolmetähelise sõna "hui" kohta, neist koosnebki sõnastiku 1. köide. Teine köide seletab lahti populaarsuselt teise vene roppuse "pizda", sellele leidsin 1100 eri vastet. Kolmas, veel trükikojas olev köide sisaldab 797 väljendit seoses tegusõnaga "jebatj". Ja seal ei ole mingeid tuletissõnu!

Seni valminud sõnastik vaatlebki ainult kolme väljendit, igale neist on pühendatud omaette köide. Nähtavasti ei saa ühestki teisest keelest kokku panna nii palju sündsusetut ja solvavat, või kuidas seda nüüd võttagi. Aga sõnastikud üldiselt on ju ühed tähtsamad kultuurtekstid, väga vajalikud. Näiteks sedasama venekeelset "matji" puudutav sõnavara on ju tegelikult miinusmärgiga – jutustab sellest, kuidas rääkida ei tohiks. Ehkki kõik just niiviisi räägivad. (Naerab valju häälega.)

Mis rolli mängib see "matj" vene keeles? Meile eestlastele tundub, et see on muutumas hoopis sidesõnaks. Eriti "jeb tvoju matj", mida öeldes ükski venelane vaevalt selle sisule üldse mõtleb?

"Matj" teeb keele emotsionaalseks, eredaks ja tugevaks. Väljend "jeb tvoju matj" on pigem hüüdsõnaline – alati on see mingite emotsioonide väljendaja, olgu need siis head või halvad.

Praegu on ilmunud kaks sõnastiku osa. Millele on pühendatud järgmised?

Kolmas köide haarab väljendi "jebatj", neljas "bljad" ja viies "pizdets".

Kui populaarne teie sõnastik on?

Esimest köidet on müüdud umbes 20 000 eksemplari. Huvitaval kombel eriti palju just välismaal.

Esimene köide ilmus juba 2000. aastal. Kas areneb ka vene keel nõnda kiiresti, et seda olekski vaja juba täiendada?

Keel kui tervik muutub siiski aeglaselt. Ent "matj" on selle üks dünaamilisemaid osasid, mis tekitab uusi väljendeid kogu aeg juurde.

Kas teie töö on rohkem teadus või hoopis meelelahutus?

"Vene roppuste sõnaraamat", mida olen koostanud 30 viimast aastat, ei saa olla meelelahutus. See hakkab tõsiselt liginema teadusele.

Siiski pean kogu oma tööd tänapäevakunstiks. Ka seda sõnastikku võtan rohkem kui kunstiprojekti – see näitab, et objekt, mis muutub otse inimeste silme all, ei ole ainult vene keele disain, vaid inimkonna pale tervikuna.