Kaugel eemal, poe teises nurgas jutlevad televiisorite juures omavahel kaks meesmüüjat. Kuidagi ei õnnestu nende pilku püüda. Möödas on kolm minutit. Üks pika patsiga mees tammub samuti riiulite vahel, kuid ei jää ootama, et müüja teda nõustama tuleks, vaid pöördub ise tegelase poole, kes agaralt müügisaali ja laoruumi vahet tormab.
Väikestes poodides märgatakse kiiremini
Möödas on juba üle viie minuti. Kõlgun aga pesumasinate juures edasi, kuniks näen silmanurgast laoruumist tulnud heledapäist naist minu poole suunduvat. Ta naeratab ja uurib: "Kas on küsimusi?" Vaatan kella – täpselt seitse ja pool minutit! Ka Viru keskuse Euronicsis kulub seitse minutit.
Järgmisena astun sisse elektroonikapoodi nimega Klick, mis pole kümnendikkugi nii suur kui oli Euronics. Üks venekeelne müüja voorib edasi-tagasi leti ja telereid uurivate potentsiaalsete klientide vahet. Leti taga seisab veel üks noormees. Jään tema poole seljaga seisma ja asun pingsalt digikaamerate riiulit jõllitama. Fikseerin kellaaja. Pistan nina kord klaasile lähemale, siis vaatan noormehe poole ja taas letil olevaid tooteid. Ei kippu ega kõppu! Kahe minuti pärast on ka telerit uurinud inimesed poest ilma ostuta lahkunud ja jään sinna seisma päris üksi. Ehk andis noormees mulle lihtsalt veidi mõtlemisaega, et saaksin iseseisvalt tootevalikuga tutvuda? Igatahes täpselt kolme minuti pärast seisab ta mu kõrval. "Tervist! Kas saan kuidagi aidata?" uurib ta mu käest.
Arvuti- ja fototarvikutega tegelevasse Photopointi sisse astudes saan klaasi taga seisvaid digikaameraid silmitseda vaid paarkümmend sekundit, kui juba hõikab leti tagant sõbralik naine küsimusega, kas on abi tarvis. See käis küll kähku! Pea sama lugu on ka Elionis, kus müüja pöördub telefone silmitsema jäänu poole küsimusega, kas soovitakse millegi kohta täpsemalt teada, juba minut hiljem.
Suundun edasi Sikupilli kaubanduskeskusse. Katsetame ka siinse Klicki poega. Üks mees on parasjagu sülearvutit ostmas ja uurib erinevate tarkvaraprogrammide kohta. Teine noormees vestleb müüjaga kaablite ja ühenduste teemal. Võtan platsi sisse kohe leti ääres. Möödub minut. Kaks. Kolm. Juttu klientide ja müüjate vahel jagub. Neli. Viis. Kuus. Kaablihuviline noormees tuleb koos müüjaga leti juurde ja lahkub siis lõpuks väljavalitud asjadega. Löögile pääsen lõpuks kaheksa minutit pärast pooditulekut, kui klienditeenindajale juba ise tere hõikan, enne kui ta jõuab leti juurest ära minna – korrastama kappi, kust äsja kaableid valiti.
Teinekord võidki ootama jääda
Kell saab õhtul 20 minuti pärast üheksa. Jõuan enne sulgemist veel Sikupilli keskuses olevasse OnOffi elektroonikapoodi tõtata. Poes on kaks klienditeenindajat ning minuga kokku kolm ostlejat. Pärast kolmandat minutit passimist ja silmadega müüjaga kontakti otsimist liigun ise neile veidi lähemale ja asun riiulitel olevaid juukselõikusmasinaid uudistama.
Uurin ja puurin asju tervelt kümme minutit. Endalgi hakkab imelik – ei tea, kas olen siin poes üleliigne? Äkki pole mul sellist nägu peas, et ma midagi osta plaanin? Pärast 13 minutit riiuli ääres seismist näen lõpuks, et üks meesmüüja läheneb mulle. Aga ei – ta möödub minust veidi eemalt ja hakkab tagaseinas olevaid telereid välja lülitama. "Mnjah, kliendist jäite igal juhul ilma," möönan endamisi ning lahkun poest viis minutit enne selle sulgemist.
73 KOMMENTAARI