Täitunud unistus: tänu prillidele on maailm selgem (18)

Kui seepeale Elva lähedal elavale 21aastasele Jaanikale Õhtulehe toimetusest helistati, sattus noor naine segadusse – esmalt üllatusest, teisalt ta oli juba unustanud, et oli Õhtulehele oma unistusest kirjutanud.

"Prillid kirjutas arst mulle välja, kui olin kuskil viiendas või kuuendas klassis," meenutab Jaanika. Veidi nõrgemad silmad on tal geenides, sest prillikandjad on naise ema ja isagi. Ning ilmselt mõjutas Jaanika silmanägemist ka tema suur lugemiskirg, mida naine väiksena igal võimalikul hetkel rahuldas. Kas on olemas lugemiseks sobiv valgus, ei osanud laps muidugi tähelepanu pöörata.

"Vaatasin ilma nagu imet!"

Kuigi arst kirjutas prillid, ei olnud tema vanemail võimalik neid osta. "Meil on peres neli last, raha lihtsalt nappis," ei mõista naine vanemaid hukka. Oma esimesed prillid – apteegist ostetud valmisprillid – sai Jaanika alles kümnendas klassis. Ja seni keskeltläbi 400 eurot kuus teeniv naine on neid vahelduva eduga kandnud tänaseni. Vaatamata sellele, et nägemisteravuse parandamise osas neist enam suurt tolku polnud – silmanägemine oli vahepeal veelgi halvemaks läinud.

"Paar aastat tagasi lehvitas üks inimene mulle teiselt poolt tänavalt. Ja ma ei tea tänaseni, kes see oli," meenutab Jaanika, et ilma prillideta ringi liikumine oli tõeline piin.

Jaanika nendib, et tema prillide kanguseks on miinus 1,75 ning see ei ole sugugi suur arv. "Aga kui ikka ei näe, siis ei näe," ohkab ta. Ja räägib vaimustunult, kuidas lisaks prillide tellimisele ostis Jaanika prillipoest ka sobivad läätsed. "Pärast seda käisin ringi ja vaatasin ilma nagu imet. Kõik oli ühekorraga selge, kõik pani imestama!" räägib Jaanika ja lisab, et läätsi ei saa ta siiski üle paari tunni päevas kanda.

Kui muidu oleksid Jaanika prillid läinud maksma 165 eurot, siis sooduskampaania käigus sai ta prillid hinnaga 95 eurot. Sellest 45 maksis Jaanika prille tellides ära ning 50 euroga aitas teda tallinlanna Zoja. "Ta helistas mulle ja kandis raha arvele," on Jaanika väga tänulik.

Abistamine parandab enesetunnet

"Olin välismaal ja kodumaiste uudistega kursis hoidmiseks lugesin ikka Õhtulehest uudiseid. Mitu korda klõpsasin ekraanil hõljunud pilve lihtsalt kinni, kuid ühel hetkel uurisin, mis on selle taga," meenutab Zoja (25), et sattus Õhtulehe kampaanialehele juhuslikult. Kuigi ta ei ole rikaste vanemate laps, on tal eluks kõik vajalik – riided, kodu ja töö – olemas.

Kaasmaalaste lugusid lugedes läks talle eriliselt hinge kaks neist, aidata otsustas ta Jaanikat. "Mul on sõbrannal olnud ka silmanägemisega probleeme ja tean, kui raske see võib olla," räägib Zoja.

Naine tunnistab, et aitamine ei ole talle võõras. "Sõbranna ja ema on isegi pahandanud, et ma peaksin vaatama, kellele raha annan, et kõik ei pruugi seda sugugi vajada," nendib naine. Näiteks tänaval rahakerjajaist möödakõndimine nõuab temalt südame kõvaks tegemist. Ja seetõttu aitab ta ikka, kui saab, sest ainuüksi teadmine, et on kellegi elu veidi paremaks teinud, teeb enesetunde paremaks.