KUULSAD KASSID: Omaaegsed «Desperaado» filmipartnerid Antonio Banderas ja Salma Hayek «Saabastega kassi» esilinastusel. Banderase hääle kaudu kehastatav kiisugi meenutab pigem tema kunagist tegelaskuju Zorrot kui muinasjutuvestja Charles Perrault’ kassi. Foto: afp/scanpix
Inimesed
5. november 2011, 09:04

Mis ajab megastaarid animafilme dubleerima?

Äsja esilinastunud "Saabastega kassis" loevad tegelastele hääli Antonio Banderas ja Salma Hayek. Millal sai animafilmide dubleerimine superstaaride pärusmaaks? Vanasti oli see teise või kolmanda järgu näitlejate leib.

Vähe on neid Ameerika lapsi, kes tunneksid tänaval ära Bart Simpsonile hääle andnud Nancy Cartwrighti või "Teismelistes ninjakilpkonnades" Leonardo osa sisse lugenud Cam Clarke’i. Traditsioonilised häälnäitlejad jõuavad küll miljonite lasteni, kuid nood mäletavadki üksnes nende häält, mitte nime ega nägu, kirjutab The Atlantic.

Ent suure ekraani filmidega on lood hoopis teised. Viimastel aastatel dubleerivad animafilme Hollywoodi superstaarid, nagu näiteks Bruce Willis, Angelina Jolie ja Robert DeNiro. Uusim animaseiklus, kus domineerivad kuulsad näitlejad, on "Shreki" järellaines kinolinale paisatud "Saabastega kass". Tegelaste hääled kuuluvad staaridele Antonio Banderasele, Salma Hayekile, Zach Galifianakisele ja Billy Bob Thorntonile.

Otsa tegi lahti 1992. aasta "Aladdin"

Millal sai pöörase eelarvega animafilmidest megastaaride pärusmaa? Kas keegi mäletab, kelle häälega rääkis Disney firma Lumivalgeke? Vaevalt. Aga Pinocchio? Tuhkatriinu? Ka 1992. aasta menufilmi "Kaunitar ja koletis" näitlejaid teavad vähesed. Veel 20 aastat tagasi oli animafilmide dubleerimine ainult nõndanimetatud häälnäitlejate rida. Nad olid selleks spetsiaalse koolituse saanud.

The Atlanticu teatel saab staar-dubleerijate tõusu algust määrata üheainsa filmiga – 1992. aasta Disney hitiga "Aladdin". Filmi tegelaskujudele kinkis hääle ka mitu staažikat häälnäitlejat, nagu näiteks Frank Weller, kes on mänginud Scooby-Dood, konn Kermitit ja koguni "Transformerite" Megatroni. Kuid ülejäänute seast tõusis esile üksainus mees – Robin Williams, kes luges sisse filmi hüperaktiivse džinni repliigid.

Järgmistes Disney suurfilmides leidus selliseid staare, nagu Whoopi Goldberg ("Lõvikuningas"), kuid staarnäitlejate kasutamine on enim levinud arvuti-animatsioonides, otsa tegi lahti Pixari "Lelulugu" (1995).

Tegelaskujudki juba staari nägu

Nagu staarnäitlejate häälest üksi ei piisaks, on maad võtnud veelgi omapärasem suundumus: tegelaskuju välimus kujundatakse talle hääle andva näitleja järgi. Meenutagem või Jerry Seinfeldi mesilast "Mesilase loos", Tina Fey vurhvi reporterit "Megameeles" ning "Haikala loo" inimkalu, kellel oli Will Smithi ja Angelina Jolie nägu. Banderase hääle kaudu kehastatav kiisugi meenutab pigem tema kunagist tegelaskuju Zorrot kui muinasjutuvestja Charles Perrault’ kassi.

Pixar paistab viimaste aastate kassatükkides "Wall-E" ja "Üles!" kuulsuste kummardamisest taanduvat: esimeses on peategelastel monotoonne ja sõnaaher robothääl, teises loevad repliike karastunud häälnäitleja Ed Asner ning uustulnuk Jordan Nagai.