"Võin julgelt kinnitada, et raamatus olevate retseptide järgi on kõik huvilised võimelised neid roogi ise kodus valmistama," lubas Evelin Ilves neljapäeval oma kokaraamatu "Kingitud maitsed" esitlusel. Õhtuleht uuris hobikokkadelt, kas see kehtib ka roogade kohta, millel ligi 20 koostisosa ja mis lähevad maksma 30 eurot.
"Üldiselt on juhised head, kuid kohati on need puudulikud ja kui kokandusalased teadmised pole laialdased, ei pruugi retseptid õigesti välja tulla," hindab 2009. aasta kodukokk Maris Arulepp viit esimesel pilgul keerulist koostiserohket retsepti, mida Õhtuleht tal arvustada palus. Toidublogija Kätrin Maidla julgustab inimesi siiski katsetama: "Pikk või tundmatu koostisosade loetelu ei tähenda alati keerulist valmistamist."
Lasime kahel eelnimetatud hobikokal objektiivselt – retseptide autorit teadmata – avaldada arvamust, kas esileedi lubadus, et toidud on igale huvilisele jõukohased, peab paika ka palju ja haruldasi koostisaineid sisaldavate ning aeganõudvate roogade puhul.
Näiteks valisime: tiramisu 12-le, mis nõuab 13 osist ja mille valmistamine (eeldusel, et kõik vajaminev tuleb alles osta) maksaks ca 25 eurot; 20 dolmat ehk kapsa- või viinamarjaleherulli, mis nõuavad 16 osist ja maksaks ca 20 eurot; marokopärane pajaroog tagjine neljale, mis nõuab 16 osist ja maksaks üle 30 euro; mooni- ja pähklirullid 24-le, mis nõuavad 18 osist ja maksaks ca 20 eurot; Gruusia terav veiselihahautis khalia neljale, mis nõuab 16 osist ja maksaks ca 30 eurot.
Valmistamisõpetus võiks olla selgem
"Kui tegevuskäik oleks paremini seletatud, ei oleks ühtki rooga raske teha. Aeganõudev on neist mõni, aga mitte keeruline. Küll aga vajaks enamik selgemat ja paremini järgitavat tegemisõpetust," leiab Kätrin Maidla.
Maris Arulepp nõustub: "Tundub, et autor on toiduvalmistamise kirjelduse jätnud enamasti poolikuks ja vigaseks – see jätab aga kiiruga tehtud mulje ega kutsu eriti kokkama. Samuti on retseptide koostisainete nimekirjad vahepeal ebatäpsed ja retseptidki algajale pisut keerulised. Näiteks on kirjas, et vaja on vanilli, ja alles retsepti käiku lugedes saab aru, et vaja on vaniljekaunu – mitmuses. Mitu tükki siis? Ja kui inimene ei ole väga toiduhuviline, kardan, et keedukreem tuleb välja tükiline ning vaniljekaunadest ei osata seemneid välja võtta," arvustab Arulepp tiramisuretsepti.
"Vahukoorekoguse taga olev selgitus "vahustatud" on segadusttekitav. Kas see maht on enne või pärast vahustamist? Palju lihtsam oleks retsepti tegemisõpetusse lisada lause: vahusta vahukoor," lisab Maidla.
Mooni- ja pähklirullide retsepti ei tihkaks Arulepp üldse ette võtta: "Seetõttu, et koostises on searasv – arvan, et tavainimene tavapoest seda ei leiagi. Pärmitainaski on kapriisne, niiske ilmaga ei tule see mul endalgi korralikult välja." Samuti olla juhised puudulikud: "Autor pole maininud, et vaniljekaun tuleks täidisest ära võtta ja seemned eemaldada enne täidise tainale määrimist – väheste teadmistega inimene seda ilmselt ise ei taipa."
Dolmadegi tegemist ei viitsi tavakokkaja Arulepa arvates ette võtta, kuna nendega on tükk tegemist. Eriti viinamarjalehtede leidmisega (Ilves soovitab alternatiivina kapsalehti, kuid Arulepa sõnul tuleb vaid viinamarjalehtedega välja õige maitse).
Maroko pajarooga ja Gruusia veiselihahautist olevat seevastu lihtne valmistada.
Mittetallinlasel raske tooret leida
Maidla aga usub, et algaja kokkaja jääks tagjine’ga puntrasse. "Kuhu see peab mulisema minema – ahju või pliidile? Mis kuumusel? Tähtis on alati selliseid asju inimestele selgitada, sest enamasti pannakse võrdusmärk tundmatu ja keerulise vahele. Samuti peaks rääkima võimalusest teha tagjine’t ilma vastava nõuta." Samuti peaks Gruusia hautise retseptis olema põhjendatud sealsele köögile ebatüüpilise vahtrasiirupi kasutamine: "Kas see on meil paremini kättesaadav, annab teistmoodi maitsenüansi vms."
Tartlanna Maris Arulepp arvab, et mittetallinlasel on raske leida vajaminevat tooret: "Eksootiliste maitseainete ja viinamarjalehtede muretsemisega
läheb kindlasti raskeks. Väikelinnade elanikud neid tõenäoliselt ei saa ning maapoodides võib sellisest kaubast vaid unistada."
Samuti jäävat pealinnast väljaspool kättesaamatuks raamatus veel ettetulevad beebikaheksajalad, rohutoidulise lihaveise pähklitükk ja poroliha (Euraasia põhjapõder – toim). Tallinna poodidest leiab pealinlase Kätrin Maidla meelest enamiku tooret. "Ehk natuke rohkem otsimist kui porgandi-peediga, aga saab hakkama."
Eesti esileedi kokaraamat sisaldab muidugi ka lihtsalt ja soodsalt valmivaid roogi: näiteks sibulasupp neljale või neli pätsi Kihnu memmede kolme tassi saia saavad tehtud umbes kuue euroga.
Mõningatele raskesti leitavatele koostisosadele on presidendiproua pakkunud asendusi. Läbivalt eelistab ta tavalisele keedusoolale mere- ja kivisoola, harilikule piprale värskelt oma veskis jahvatatud pipart ja valgele rafineeritud suhkrule roosuhkruid.
Retseptikogust leiab nii Vahemeremaade, Kesk-Euroopa, Ameerika, Kaukaasia, Põhjamaade ja Eesti toite.
Iga retsept algab sissejuhatusega, mis avab esileedi isikliku sideme roaga.
Kommentaarid