Naine loodab emalt siiratud emaka abil lapse saada (7)

Melinda Arnold sündis ilma emakata, kuid munarakke tootvad munasarjad on tal siiski olemas. 34aastane naine soovib üle kõige last. "Soov emaks saada on minus alati olemas olnud," ütles Melinda ajalehele The Herald Sun. "See on minusse juurdunud. Ma lihtsalt olen selline." Tung beebide lähedal olla ja neid aidata on viinud Melinda tööle vastsündinute intensiivosakonda, kus ta meditsiiniõena tegutseb. Kuid emakata sündinud noor naine ei suuda loobuda soovist ka ise emaks saada – mis sest, et loodus pole seda talle paraku ette näinud.

Loomkatseid on saatnud edu

Melinda ja tema abikaasa Andrew’ senised katsed peret luua on lõppenud luhtumisega. Melinda ema Denise oli valmis tütrele ise lapse sünnitama. 2003. aastal saigi ta selleks loa. Kuid mõlemad kunstviljastumise katsed nurjusid. Luhta läks ka plaan kasutada asendusemana sõbrannat. Lapse adopteerimine pole 12 aastat abielus olnud paaril samuti õnnestunud.

Nüüd on Melinda ema Denise Allen valmis noa alla minema, et tütrele veel üks võimalus anda. "Inimesed, kes teda vaatavad, ei aima eluilmaski, millist südamevalu ta varjab. Aga ma näen, kuidas see Melindale mõjunud on," rääkis Denise Austraalia lehele Sunday Telegraph. "Ma tean ka seda, et kui keegi sellega hakkama saab, siis on see minu tütar." Denise’i vanust pole avaldatud, kuid selleks, et naist emakadoonorina kõlblikuks tunnistataks, ei tohi tal klimakteerium alanud olla.

Melinda ja Denise loodavad ühineda professor Mats Brannströmi programmiga Rootsis Göteborgi ülikoolis. Brannströmi tiim kavatseb järgmisel aastal hakkama saada esimese elusa emaka siirdamisega. Korra on seda varem katsetatud, kuid tookord tuli doonoremakas eemaldada. Nüüd plaanivad Brannström ja sünnitusarst dr. Ash Hanafy emakasiirdamise teha kümnele rootslannale. Kui lõikused õnnestuvad, hakkavad nad programmi võtma ka teiste riikide naisi.

Melinda: "Ma võlgnen endale selle katse."

Revolutsioonilise protseduuri käigus ühendatakse doonor-emakas patsiendi veresoonte ja tupega. Munajuhade külge seda ei kinnitata, et hiljem oleks munasarjadest kergem munarakke võtta. Kui naine rasestub, tuleb teda ja beebit väga hoolikalt jälgida. Patsient peab võtma immun-osupressante, et tema organism võõrast elundit ära ei tõukaks. Uudne protseduur tekitab eetikaküsimusi. Organism võib emaka ära tõugata, kui loode on endiselt elus. Immunosupressantide võtmine võib arenevale beebile terviseriski kujutada.

Raseduse õnnestumise korral sünnib laps plaanilise keisrilõikega. Seejärel võõras emakas eemaldatakse – kui just vastne ema ei soovi teist last saada. Katsed rottidega on olnud edukad. Katsed paavianidega on teadlastel lõppjärgus. Dr. Brannström toonitab, et protseduur on siiski veel eksperimentaalne. "Me ei saa elussündi garanteerida. See on pikk protsess. Mõne aja pärast katsetame rasedust. Eesmärgiks on siiski lapse saamine."

"Ma võlgnen endale selle katse," läheks Melinda ohtlikule protseduurile vapralt vastu. "Kui see ei mõju, loodan avalikkuse teadlikkust tõsta. Ehk läheb mõnel teisel naisel õnneks."