Küpsis ja printsessid

Liivika on seda omal nahal kogenud. Vähemalt kassi ja käpikut. Aga nonde rollide kõrval on ta osalenud ka muusikalides. Ning teleseriaalides. Vedamine? «See on jah kuidagi õnnelikult läinud,» kõneleb Liivika. «Ma olen lasteteatri mõistes kõik printsessid saanud ära mängida. Olen saanud nõidu teha. Mul on olnud lahedaid muusikalirolle. Ja «Mängurid» – juba sellistes lavastuses osalemine –, see on super! Samas on mul ka lahedaid poisterolle – Nukitsamees näiteks Seda oli väga lahe teha. Mingit pidurit polnud vaja tõmmata, võis end välja elada. Ja väga oluline oli mulle tükk «Oskar ja Roosamamma»».

Viimati nimetatu on lugu sellest, kuidas 10aastane laps vähki sureb. «Minu jaoks oli see nii helge lavastus! See ei ole lugu surmast, vaid suure armastuse ja leppimise lugu,» sõnab Liivika. «Ma sain laval mängides aru, et see ei ole ohvritalle lugu. Kui oli õige vanus saalis, algklasside lapsed, kui nad hakkasid kaasa elama, et Oskar oli üks nende hulgast – kui nad võitlesid temaga esimeses vaatuses kaasa, siis teises vaatuses need pisikesed marakratid kuulasid haudvaikselt. See on vanemate asjatu kartus, et lapsed ei saa nii sügavatest teemadest aru. Kõigest saavad aru! Ja nii õigesti saavad!»