Inimesed

Soome kirjanik Kantokorpi vormistas Tallinna trammiliinidest raamatu (11)

KAIRE KENK, 27. september 2011 06:58
ALATI SÕBRALIK: «Jah, eks Koplis uidates kohtasin igasuguseid inimesi, kuid sain kõigiga sõbralikult hakkama,» kirjeldab Soome kirjanik ja kunstikriitik Otso Kantokorpi oma Kopli-elamusi. Foto: Mati Hiis
"Tallinna jõudes käin alati Kopli poolsaarel, kallistan oma tamme ja võtan ühes siinses nimetus baaris paar õlut," ütleb Soome kirjanik Otso Kantokorpi, värskelt eesti keeles ilmunud reisijuhi "Trammiga Tallinnas" autor.

"See baar siin oli minu esimene nõukogude toidukultuuri elamus," ütleb Otso mõnusalt ühel kõrtsiterrassil õllekest libistades, makstes 1,4 eurot poole liitri eest. "Ja kui häid kiluvõileibu siin pakutakse! Ja millist põnevat tööliskasarmute hõngu võib tänini hoomata Kopli liinidel jalutades!"

Otso sõnul pole tal Koplis uidates ja pilte klõpsides iialgi kohalikega mingeid probleeme tekkinud. "Eks ma olen ju suur mees ka," naerab ta. "Aga öösel pole ma küll siinsetes baarides napsitamas käinud. Ega purjus inimestega vennastunud. Mulle piisab oma Eesti sõpradest: Leonhard Lapinist, Hannes Aasametsast ja teistest. Olen pigem selline üksik hunt. Aga sõbralik – suitsud ja peenraha on alati hädaliste avitamiseks taskus valmis."

Ehkki suur õlle ja hea toidu sõber, tutvustab Otso oma raamatus "Trammiga Tallinnas" peale kõikvõimalike odavate söögikohtade ka teisi trammiteede äärde jäävaid põnevaid paiku. "Mu eriline lemmik on arhitektuur. Kopli rahvamaja, mida käis kunagi avamas Konstantin Päts, vaimustab mind. Ja endine TTÜ peahoone Koplis on ikka midagi sellist, mida vaadates alati hing kinni jääb," ütleb ta. "Ma pole küll mingi puudekallistaja, kuid Kopli suurima, 22 meetri kõrguse tamme juures teen alati peatuse."

Otso on Tallinna äärelinnade elu uurinud juba 11 aastat. "Sellest lõputust Tallinna vanalinna kiitmisest sai lihtsalt villand!" põhjendab kirjanik.

Kunagi 2000. aasta paiku sattus Otso häda sunnil sõitma Tallinnas trammiga ning mõistis kohemaid võlusid ja võimalusi, mida selline liiklemisviis kangelasturistile pakub. Mõne aasta jooksul sõitis vapper soomlane kümneid kordi läbi kõik Tallinna trammiliinid, astus maha igas peatuses ja uuris põhjalikult ümbrust. Ning leidis paiku ja maju, millest paljud tallinlasedki ei tea suurt midagi. Otso huvi Eesti vastu ei ole raamatu valmimisega vaibunud, praegu uurib ta Virumaa paiku ja inimesi ning Nõukogude Eesti muusikat, mida võib leida vinüülplaatidelt.