Õpikute puudumine takistab õppetööd (15)

Esimest aastat ühes vene gümnaasiumis muusikaõpetaja ametis oleva Siimu sõnul on õppeaasta alanud keeruliselt. Uusi õpikuid koolis pole ning raamatukogus kehitatakse vaid õlgu, kui küsida, millal need tulla võiksid,.

"Mul ei ole ju isegi mingeid laule," ohkab ta. "Materjali otsin ise vanadest õpikutest kokku, aga lastel ei ole ju ka õpikut," peab ta viimast puudust esimesest suuremakski. "Lapsel on ju hea niimoodi. Tuleb lihtsalt käed taskus tundi," räägib Siim, et õpiku puudumine on lapsele hea vabandus kodutööd tegemata jätta.

Hiigelpikad tööpäevad

Tema sõnul on õpikute puudumise põhjuseks uus põhikooli ja gümnaasiumi õppekava, mille järgi hakati uusi õpikuid kirjutama, kuid ilmselt pole neid lihtsalt veel valmis jõutud.

Lisaks väidab pedagoog, et näiteks gümnaasiumiastme uue muusikaõpiku esimene osa on nii keeruline, et seal sees olevaid laule pole ta kuulnudki ning nende välja laulmiseks peab laps väga hea hääleulatusega olema.

Probleeme on aga ka teistel. Näiteks ühe Harjumaa gümnaasiumi ajalooõpetaja toob näitena 10. klassi õpiku, mille kohta oldi Avita kirjastusest öeldud, et enne järgmist aastat õpikut ei tulegi. Seegi õpetaja valmistab tunde ette vanade õpikute ning muude kättesaadavate vahendite abil, mis aga tähendab tunde lisatööd, mille tõttu tööpäev venib 10–12 tunni pikkuseks.

Mõnel juhul, näiteks 9. klassi ajaloo puhul olevat praegune õpik aga vana, kuid uue tulekust polevat seni midagi kuulda olnud. Ometigi on põhikooli lõpuklassil just eriti värsket õppematerjali vaja.

"Tihti öeldakse, et õpetajad valmistagu rohkem ette ja kasutagu eelmiste aastate materjale. See ei ole päris nii – täiskohaga õpetajatöö kõrvalt ikkagi uut õpikut ei kirjuta, isiklik elu ja vaba aeg kannatab ilma selletagi. Samas oleks vastutustundetu minna klassi ette mitte ajakohaste materjalidega," leiab pedagoog.

Haridusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultandi Asso Ladva sõnul ei tähenda uued riiklikud õppekavad vältimatult uute õpikute kirjastamist.

Vastutavad kirjastused

"Põhikooli õppekavas ei ole muudatused varem kehtinud riikliku õppekavaga võrreldes väga suured ja enamikes õppeainetes saab kasutada ka olemasolevaid õpikuid," räägib Ladva.

Ta täpsustab ka, et uutele riiklikele õppekavadele üleminek leiab aset kolme aasta jooksul ning sellest sügisest alustasid uute riiklike õppekavade järgi õppimist esimene, neljas, seitsmes ja kümnes klass.

"Täna on Eestis kehtestatud süsteem, kus õppekirjanduse väljaandmise eest vastutavad kirjastused ehk tegu on valdkonnaga, mida reguleerib vaba turg. Riik õpikutele ja õppematerjalidele eelkontrolli ei tee," räägib Ladva.