Inimesed

1950. aastate algus: superstaare tegid raadio ja operetilava (2)

Aigi Viira, 3. september 2011 09:07
VEERA NELUS: Tänu laulule «Lumivalgekesest ja seitsmest pöialpoisist» on Neluse hääl siiani Vikerraadio kuulajate kõrvus.
"Tunnistan ausalt üles, et mul on autos päris mitu plaati, millele on tõmmatud lood nende aegadetaguste artistide esituses," muigab raadio Elmar peatoimetaja Owe Petersell, kui juttu tuleb Eesti 1950. aastate kõige populaarsematest lauljatest. Ehkki tollal polnud klantsajakirjade esikaasi, olid superstaarid siiski olemas. Ooperi- ja operetilavalt pärit lauljate kujul.

Kes siis olid need superstaarid, kelle hääl kõlas 1950. aastatel ainult teatrilaval või raadios? On see Helend Peep, kelle tegi kuulsaks "Kerjuse laul" operetist "Ainult unistus" aastal 1955? Või legendduo Leida Sibul – Hilda Koni, kelle kindel hitt oli "On kallis mulle kodupaik"? Endine lavastaja, vana kooli mees Kuno Otsus, kelle sõnul oli enamik tollaseid superstaare pärit ooperi- ja operetilavalt, loeb peast lisa: Veera Nelus, Ia Uudelepp, Ott Raukas, Viktor Gurjev ja mõistagi Georg Ots.

"Georg Otsale kuulub au olla selle aja esimene lööklaulutäht," kirjutab ka Valter Ojakäär oma raamatus "Oma laulu leidsime üles".

Samal teemal

Laulud läksid inimestele südamesse

Ülejäänutel tolle aja teatritaustaga lauljatel peatub Valter Ojakäär oma koguteoses õige napilt: "Eesti Raadio estraadiorkestri dirigent R. Merkulov kutsus saadetesse esinema lauljaid Estoniast. Need olid sopranid I. Uudelepp ja V. Nelus, tenorid H. Otto ja V. Gurjev, bariton A. Aasma. Viimase asemel hakkas peagi laulma Georg Ots, keda Merkulov tundis Jaroslavli kunstiansamblite päevilt."

"Eks mullegi meeldis kohutavalt Veera Neluse kõkutav hääl. Need olid ilusad trillerid," ütleb Kuno Otsus. "Ia Uudelepp ei olnud lapse maitse, Viktor Gurjev ka mitte. Aga et Ia Uudelepp laulis laule õnneigatsusest ja kaotatud armastusest, siis oli ta naiste seas ikka tohutult populaarne."

Veera Neluse kohta lisab Otsus: "Ta ju laulis raadios sisse Frank Churchilli muusika filmile "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi". Ja siis kui Nelus laulis raadios lugu "Kui prints peab saabuma" – see meeldis inimestele hästi!"

Muuseas, Neluse repertuaarist pärit laulu "Seal, kus algas metsapiir" esitas Ojakääru raamatu andmeil muusikakooli sisseastumiseksamil 1950. aastal Heli Lääts, kes siis oma teed tähtlauljate sekka alustas.

Neluse partneriks aga oli tihti Harri Vasar – tõeline naistemagnet –, kes omakorda säras lauluga "Kuupaisteserenaad".

Samal ajal lõid laineid ka Viktor Gurjev ning mõistagi Ott Raukas, kes oli Otsuse sõnul popp just meeskuulajate seas. Küllap oma jõulise bassi tõttu, oletab Otsus.

Miks just need artistid rahva hulgas superstaarideks said, on lihtne seletada. "Need inimesed püüdsid ellu viia meeleolulaulu, see oli nõukaajal, mil levisid patriootilised lood, täiesti uus vorm," kõneleb Otsus, kelle sõnul märksõna "laulame armastusest" oli tollal ikka päris uus asi. "Need laulud läksid inimestele südamesse," on Otsus kindel, miks just armastuslaulikutest 1950. aastatel superstaarid said. Mis on ka põhjus, miks näiteks Helend Peep elu lõpuni igal peol publiku nõudmisel pidi "Kerjuse laulu" esitama.

Ja mis sest, et Valter Ojakäär tollaseid teatritaustaga superstaare oma raamatus pikemalt analüüsima ei tõtta – nad on siiski leidnud õigustatud koha kogumikplaadil "Eesti 50ndad".

Elmari raadiol lood listis sees

Tubli osa tollal populaarsete artistide lauludest kõlab raadioeetris tänini. Kui küsida Elmari raadio peatoimetajalt Owe Petersellilt, kui tihti võib tema juhitavas raadios 1950. aastate superstaare kuulda, tuleb konkreetne vastus: "Mis seal salata, neid väga vanu asju on aja jooksul Elmari eetris vähemaks jäänud ja neid ka küsitakse

vähem, aga luban, et ära ei kao nad Elmari eetrist vähemalt seni, kuni mina selles jaamas olemas olen!

Praegu kõlavad nad meil signatuuridega "Vanaema laul" ja "Vanaisa laul", kuigi sisulises mõttes on nad juba ammu pigem vanavanaema ja vanavanaisa laulud, kui sedagi," mõtiskleb Petersell ja lisab: " Soovisaadetes küsitakse selle aja artistidest aeg-ajalt ikka mõnd Georg

Otsa esitatud laulu, näiteks "Maailm samme täis", "Valss valsist" ja muidugi "Saaremaa valssi". Juhtub ka, et soovitakse näiteks Viktor Gurjevi esitatud lugu "Sa mu päike" ehk "O sole mio" või Klaara Kotteri "Valentinat" ja muidugi Ott Raukase "Igal majakal oma tuli"."

Muidugi oli veel teisigi häid artiste. Petersell nimetab oma isikliku lemmikuna veidi uuemast ajast näiteks Leelo Karpi – suurepärase vokaali ja tunnetusega lauljatari. "Tunnistan ausalt üles, et mul on autos päris mitu plaati, millele on tõmmatud just lood nende aegadetaguste artistide esituses," muigab Petersell. "Kui mõni tuttav ka autos juhtub olema, siis annab see lisaks hea võimaluse mängida seda mängu, et "arva ära, kes laulab!"."

Samal teemal

18.03.2017
"Niipea, kui Leida Sibul väljus oma kodu uksest, oli ta tõeline staar. Kõige paremas mõttes."
11.01.2017
SAATUSE IROONIA: viinavihkajast Ott Raukas hukkus filmivõtetel, kus mängis joodikut
07.09.2014
Kes on raadio soovisaadete kuumimad nimed?
03.09.2011
Aarne Valmis: «Tundus, et 50ndate lood ei tohi kaduma minna.»