120 päeva söömata: "Tahan vaid veest ja valgusest toitudes elada 115aastaseks!" (50)

Täpsemalt kuuluvad Kalju Paldise toidusedelisse puhas vesi, taimetee ja pool liitrit toormahla päevas. "Mul on hea kerge olla, mu tervis on ülimalt hea!" kiidab mees ja kinnitab, et oma ülejäänud elu jooksul ei plaani ta enam kunagi sööma hakata. "Sellega on nüüd kõik! Kui ma midagi olen oma elus maha jätnud, siis ma ei kutsu seda enam tagasi. Olen vaba tegema seda, mida tahan – jätkama või lõpetama millal tahes." Energomehe sõnul on see väga vabastav teadmine. Ta ei ole veel kunagi tundnud end nii suurepäraselt ja juba tänu sellele ei näe ta mingisugust põhjust uuesti sööma hakata.

Mahlagi joob ta vaid selleks, et magu natuke veel töötaks. "Ma võiksin päevapealt ka mahlajoomise jätta – see on kõigest nauding, mitte et ma seda vajaksin. See ei ole minu jaoks primaarne," kinnitab Paldis. Ta toob näiteks orhideed: "Juuri kui selliseid taimel pole, ta ei vaja kasvamiseks midagi muud kui päikest ja vett. Nii ka mina. Kogu eluks vajamineva energia võtan ma veest ja päikesest."

Sügise saabumist ega päikese vähesust ta ei karda. "Valgusenergia on meie ümber alati ja ma tean, et valgusest saab toituda."

Ülikonnad jagas laiali

Kalju Paldis selgitab kiirkursuse korras, et tavalisest toidust (või massitoidust, nagu ta ütleb) omastab inimese organism ainult mikroskoopilise osakese, 0,01% – ülejäänu läheb WCsse, osa tarbitud sööki ja jooki higistame ka välja. "See on ka loomulik, sest vastasel juhul inimene paisuks nagu õhupall, ta ei mahuks oma kehasse ära. Õhus leidub aga küllaldaselt vitamiine ja mineraalaineid," kinnitab Paldis, et kõike harjumuspärast saaksime ka muul moel. Näiteks värsket õhku hingates saame õhust kätte mineraalsed energiad (ainus vahe on selles, et need energiad pole materialiseerunud vormis).

Igapäevaelus analüüsib Kalju Paldis maa- ja loodusenergiaid vitsa ja pendliga, nõustab neis asjus soovijaid ja korraldab loodusenergeetikoolitusi. Oma kehakaalust pole 195 cm pikkusel Paldisel aimugi, see pole talle absoluutselt oluline, nagu ka vanus. Toidu peale enam raha ei kulu – praeguste hindade juures on see iga inimese unistus. Mahla valmistab Paldis turult memmede käest ostetud porgandist-peedist.

Raha kulub energomehel eelkõige sagedaseks garderoobi uuendamiseks. Enne valgustoidu kasuks otsustamist oli Paldis kaks aastat toortoidul ja kahe viimase aastaga on headest ülikondadest lugu pidav korvpallurikasvu mees nii palju kilosid kaotanud (silma järgi hinnates on viimastel aastatel kadunud 25 kilo), et on sõpradele ja komisjonipoodidesse ära andnud 13 hinnalist, kuid mõõdult suureks jäänud firmaülikonda. "Ülikondade poolest olen paras eputrilla, praegugi ripub riidekapis neid tükki kaheksa. Aga minu uued heledad suveülikonnad said sel kevadel endale koolilõpetajatest noormehed," tunneb Paldis heategevusest rahulolu.

Paldis kinnitab, et murdumishetke pole tal kõigi nende kuude jooksul kordagi tekkinud. Ta ei näe unes rikkalikult kaetud toidulauda. Füüsiline toit ei eruta energomeest ega pane sülge neelatama, kui ta peab teistega koos pidulauas istuma (seal piirdub Paldis klaasi mahlaga).

Mõnikord kirjutab Paldis luuletusi, mis lähedasi hingepõhjani liigutavad. Mõnes mõttes on see justkui teistsugune inimene – natuke erinev sellest Kalju Paldisest, keda üldsus tundis 4-5 aastat tagasi. "Minule on kõik väga lihtne ja kerge. Ma ei pea pingutama millegi nimel." Energomees ütleb, et elab praegu väga põnevat elu.

Kõmu energomehe ennekuulmatust näljutamisest levis siis, kui Paldis oli valgustoidul olnud 80 esimest päeva. Skeptikud arvasid teadvat, kuidas asi tegelikult on – kes leidis, et mees sööb salaja ja salgab, selgeltnägijad aga väitsid, et kindla peale manustab Paldis toidulisandeid – kuidas ta muidu püsti püsib! "Ma ei pea kellelegi midagi tõestama, mul on täiesti ükspuha, mida keegi minust arvab," kinnitab energomees. Teda panevad kahtlustused muigama ning ta soovitab lugeda austraallanna Jasmuheeni raamatut valgustoidust. "Jasmuheen elab tahke toiduta juba 18 aastat, kaks aastat tagasi käis ta Eestis." Paldis kohtus tookord Jasmuheeniga, kuid ei pea teda oma vaimseks valgustajaks, olulisemaks peab ta kohtumist misjonäridest abielupaariga, kelle inglasest meespool elas tahke toiduta viis aastat. "Mind huvitas tema maailmapilt."

Oma tervisest hoolib askeetlik Paldis väga ja nii käib ta korrapäraselt arsti juures kontrollis. "Juulis tehtud analüüsid näitasid, et minuga on kõik väga hästi. Arst ütles: "Super! Tervemat meest annab otsida!"

Viimati käis Kalju Paldis perearsti juures eelmisel reedel. "Vererõhk oli 125/73, pulss 91. Vereproov näitas, et elutähtsad näitajad, eriti valk, on täiesti korras."

"Õppige oma keha vajadusi kuulama"

Energomehe sõnul huvitas perearsti tema üldseisund. "Minu arst teab, et oma elu otsused teen ma ise. Ta otseselt ei noominud mind toidust loobumise pärast – me lihtsalt leppisime kokku, et jälgin oma tervist ja vajadusel võtan temaga ühendust." Paldis lubab uuesti arsti juurde minna hiljemalt 100 päeva pärast.

Paldisele on oluline ka tema välimus, sestap küsib ta aeg-ajalt oma isiklikult juuksurilt ja maniküürijalt teavet oma juuste ja küünte tervise kohta. Aga: "Kõik on tipp-topp, juuksekasv on väga hea ja küüned ideaalses korras."

Reklaami Kalju Paldis oma eluviisile ei tee ja järgijaid ei otsi. Vastupidi, koguni hoiatab selle eest: "See ei ole mõistlik tegu, kui grillvorsti- ja õlleusku kodanik otsustab päevapealt vee peale üle minna." Paldis hoiatab, et sel moel võib arstide kätte sattuda. "Kõigepealt tuleb teadvuses paika panna, mida saavutada soovitakse ja kuidas keha sellega toime tuleb." Inimene, kellega Kalju Paldis neist asjust detailsemalt räägiks, peab aga olema seesmiselt väga tõsine ja eesmärgile pühendunud. "See on minu isiklik otsus, kellegi suvalise tahtmise järgi ma seda ringi ei muuda."

Küll aga soovitab energomees näiteks poes oma organismilt küsida, kas ta tegelikult vajab seda toitu, mida hetkel näeb. Organism ütleb väga sageli, et ei vaja: "Tihti sööb inimene silmadega, emotsioonidega, aga vajadust toidu järele ei ole."

Koolituste käigus küsitakse energomehelt sageli, millest alustada, et tervis tuleks tagasi ja suurest söömahimust keha lõplikult vabaks saaks. "Minu vastus – alustuseks ostke koju vähem toitu. Milleks üleliigset energiat koju tassida? Toit, mille ostukorvi olete pannud ja koju viite, hakkab valitsema teie maailma," kinnitab Paldis. Koju tassitud toiduga kaasneb automaatne kohustus see ka nahka pista. Peale selle veel energoisolatsioon, sest üleliigne toit seda ilmtingimata ka põhjustab. "Ostke täpselt nii palju toitu koju, kui teie keha seda tõepoolest vajab. Õppige oma keha vajadusi kuulama. See on uskumatu, kui vähe tegelikult organism elutegevuseks vajab." Paldis on veendunud, et vähem süües on inimene oluliselt tervem.

Elukaaslase Ulvi elu võiksid kadestada paljud naised - pole vaja mõelda, mida õhtuks mehele süüa teha. Toitu ei kulu, köök on kogu aeg korras. "Minuga on alati olnud väga hea koos elada, ma pole kunagi tahtnud palju süüa," loetleb energomees oma häid külgi.

Elukaaslase valikutega on rahul ka ettevõtjana tegutsev proua Ulvi: "Näen Kaljus toimuvaid muutusi. Tal on kõigeks nii palju energiat ja pealehakkamist! See võib tunduda uskumatuna, aga nii see on." Märkimisväärne, et Kalju käib toidupoes ja ostab naisele kas salatit või head kala. Ulvi ainus etteheide on see, et mees kipub talle liiga palju toitu ostma: "Ka mina olen hakanud palju vähem sööma, kui aastaid tagasi."

Toidupoes käib Kalju Paldis nagu särgipoeski: "Minul isu kui sellist ei tekigi, kuid ostan naisele neid asju, mida ta on palunud tuua." Siiski tunnistab Kalju, et vahel läheb ta toidupoes närvi: "Igal asjal on küljes reklaam - osta mind! Ja reklaamitakse kaupa, mida inimene ei peaks ostma."

Paldis selgitab, et valgustoitu ei maksa samastada paastumisega, need on kaks täiesti eri asja: "Paastu ajal on keha häireseisus, ta kasutab allesjäänud toiduvaru. Seega võib pikaajaline paast olla tervisele ka ohtlik - isegi juhul, kui sel ajal nauditakse rohkesti vett ja muid vedelikke. Valgustoidu puhul oled aga toidetud kogu aeg ning keha ei vaevle hetkegi puuduse käes. Toitained omandatakse lihtsalt kõige otsesemat teed pidi, ilma tahke toidu abita," tutvustab ta oma seisukohti.

Toitumisteadlane: erakordne on see kindlasti!

120 päeva tahke toiduta elanud eesti mehest kuuldes meenuvad toitumisteadlasele Mai Maserile (pildil) kohe Tšiili kaevurid, kes kolm nädalat maa all lõksus olid. "Elasid väga napi toiduga, kuid vedelikku neil oli." Aga Kalju Paldis? "Kui nüüd arvestada, et inimene joob palju vett ja kuni liiter toormahla päevas, siis saab ta sellest kindla koguse süsivesikuid, mineraalaineid ja vitamiine. Täiskasvanud inimene enam ei kasva, kuid tema kudede ülesehituseks ja uute rakkude loomiseks vajab organism ikkagi järjepidevalt valku. Tahaks teada, millises seisus on selle inimese nahk, juuksed ja küüned," nendib toitumisteadlane. "Väga raske on seda juhtumit kommenteerida, kõiki fakte ju ei tea. Elada neli kuud tahke toiduta? Erakordne on see kindlasti ja nüüdisteaduses ei leia sellele küsimusele ühest vastsust. Kõikidele protsessidele polegi alati selgitust, kuigi imesid ma ei usu - kui see inimene selles elus enam sööma hakata ei kavatsegi, siis karm küll, kuid kohtume teises elus!"