"Vähk ei tähenda surma," rääkis Reelika kaks aastat tagasi, kui Õhtuleht tal Viljandimaal külas käi. "Vaatame ümberringi – kõik kurdavad nii palju. Aga kuskil nurgas konutamine ei aita ju midagi. Kui ma elada ei tahaks, siis ma ei oleks praegu siin." Tema üheks hobiks olid kivilepatriinud - ta korjas kive ning värvide abil muutis need lõbusateks lepatriinudeks. Isegi siinkirjutajal on üks neist kodus.
Reelika tuttavad andsid Õhtulehele teada, et kahjuks nüüd Reelika elutee katkes. Naise Facebooki lehekülg on täitunud järehüüetega. "Laual põleb küünal sinu tehtud küünla aluses. Mõtlen su peale ja olen mõtetes alati sinuga," kirjutas üks tema lähedane.
Reelika oli vaid 14, kui kasvaja diagoonisiti. Elu jooksul tehti talle kümmekond operatsiooni. Ometi ei mõelnud ta vaid enda murede peale, Reelika tahtis aidata ka teisi. Näiteks oma 30. sünnipäevaks kingina saadud raha annetas Reelika rasket geneetilist haigust põdeva Varvara ravifondi.
Kommentaarid