Psühholoog Helve Kase: katse tulnuks läbi viia kuues riigis

Kindlasti ei saa rahvaid lahterdada kurjadeks, kadedateks (eestlased) ja abivalmiteks (rootslased, soomlased). Põhjused, miks rahvad erinevalt käituvad, tuleb ikka otsida ühiskonnast ja ajaloolis-kultuurilisest kontekstist.

Eesti ühiskond on ühelt poolt noor, tarmukas, nn võitjate ühiksond, kus nõrk, vaene ja abivajav olla on out. Vahest masu õpetab meile, et abi võib vaja minna igaühel. Ka sellel, kes eile veel oli võitjate poolel, aga täna on pankrotis. Irvitades abivajaja üle, positsioneerib eestlane ennast võitjate hulka. Tegemist on kaitsereaktsiooniga. Empaatiat peetakse nõrkuse märgiks. Kuna meie ühiskond on veel nii noor, siis võib olla, et empaatiavõime ühiskonna tasemel ei ole lihtsalt välja arenenud.

Teiselt poolt on eestlased kindlasti nn traumeeritud rahvas. Seda, mida on läbi elanud eestlased (sõjad, okupatsioonid, küüditamised, erinevad ühiskonnakorrad, sagedased reformid, kas või viimane kroonilt eurole üleminek), pole kogenud ükski rootslane.

Väidan, et põeme kogu ühiskonnaga ikka veel posttraumaatilise stressi sündroomi ja meie reageeringud ei ole seetõttu adekvaatsed. Siit ka meie sallimatus teistsuguse – liiga õnneliku ja liiga õnnetu, liiga rikka ja liiga vaese, homode ja värviliste vastu. Teistsugune tõmbab tähelepanu. Eestlasele on aga ajalooline kogemus õpetanud – selleks, et ellu jääda, tuleb jääda märkamatuks.

Meie, eestlased, tegeleme kõik ikka veel oma isiklike läbielamistega ja võõra valu jaoks lihtsalt ei jätku meie psüühikal ressursse. Kui keegi hakkab eestlasele oma muret kurtma, siis eestlase esimene reaktsioon on tihti: "Oh, mis see, aga vaata minul oli hoopis hullem. Mina tegelen päevast päeva ellujäämisega, pole kelleltki abi palunud, kuidas tema julges!"

Reaktsioon abipalvele sõltub kindlasti ka sellest, kes abi palub. Sõltub ühiskonna suhtumisest sellesse inimgruppi, keda abivajaja esindab. Kas on see noor üksikema või hoopis näiteks noor andekas meessportlane! Näiteks Gruusias, kus inimesed enda sõnade järgi elasid rasked ajad üle ainult tänu sellele, et kõik üksteist aitasid, oleks üksikema abipalve peale kindlasti vähemalt piltlikult kividega surnuks loobitud. Gruusia on ühiskond, kus kristlik kaksikmoraal õitseb täiega ja naisele pole lubatud sama, mis mehele. Neiud abielluvad süütult ja väljaspool abielu sünnitanud naised heidetakse perekonnast välja."