Mullu olid palju suuremad lained, aga soojem vesi

«Kuna ma tegelen taliujumisega (mullusel taliujumise MMil Bledis võitis ta kolm individuaalkulda ja kaks teatekulda – K. A.), siis külmaprobleemi ei olnud. Lained olid eelmisel aastal poole suuremad. Sel aastal olid sellised nagu merele kohane,» kiitis endine profiujuja, praegu treenerina tegutsev mees tingimusi. «Aeg oli neli minutit kiirem kui eelmisel aastal. See näitab, et lainetus oli seekord kõvasti väiksem. Aga vesi oli jälle külmem kui siis,» võrdles ta. Oleks ta selga tõmmanud sukeldumisülikonna, lõpetanuks ta ilmselt esimesena. «Öeldakse, et kalipsoga võidab minuti kilomeetri peale. Kui esimesed oleks viis minutit minust ees, oleks nad paremad.» Vahe oli aga alla kahe minuti.

Mille poolest erineb avaveeujumine siseujumisest? «Esiteks ei saa jalga põhja panna, kui tahtmine on. Ei saa pöörata, ei saa kusagilt tõugata. Pole kuskilt kinni võtta. Tuleb arvestada ilmastikuga: tuul, päike, lained. Need on segavad faktorid, mida basseinis pole,» loetleb kogenud ujuja. Segab ka paduvihm, millest ei näe läbi. Oma plussid on nii pilves kui ka päikselisel ilmal. «Kui vesi on soe, siis on pilves ilm parem – näeb paremini. Meil paistis päike vahepeal täpselt silmaauku. Samas päike jälle soojendab natukene.»

1991. aastast tegeleb Nopponen igal suvel pikamaaujumisega. Ta on ujunud näiteks Võrtsjärvest Tartusse (57 km), Soomest Eestisse (56 km) ja üle Kura kurgu Lätist Sõrvesse (30 km). Lähiajal plaanib ta minna Ruhnule, et ujuda 40kilomeetrist otsa.