Suurbritannia neuropsühholoog Sally Goddard Blythe uuris seost nende laste, kes jäävad ilma lihtsatest lapsepõlverõõmudest ja laste vahel, kes alustavad kooliteed õpiprobleemidega.
Blythe avastas, et paljud koolieelikud veedavad päevas teleri ees 4,5 tundi, selmet mängida või lugeda. Paljud neist lastest läksid esimesse klassi olles emotsionaalselt küllaltki alaarenenud ja ei omanud baasoskusi, kirjutab The Sunday Telegraph.
Sydney ülikooli lastepsühholoog Marc de Rosnay sõnul lükatakse lapsed liiga tihti lihtsalt teleri ette. Rosnay leiab, et elame maailmas, kus lastel on hulganisti võimalusi tegelda millegagi, mis ei nõua teise inimese kohalolu. "On korralikke uurimustöid, mis tõestavad, et lapse oskused arenevad, kui ta on väljas ja kogeb füüsilist maailma."
Rosnay arvates võib lastega mitte tegelevaid, lastele mitte ette lugevaid ja nendega mitte suhtlevaid vanemaid nimetada "hoolimatuteks". Psühholoogi sõnul on taolisel käitumisel lapse arengule pöördumatud tagajärjed. "On õige öelda, et lapsed, kes ei suhtle oma vanemate, sugulaste ja lähedastega, leiavad end madalamal positsioonil võrreldes nende lastega, kes on taolist suhtlemist kogenud."
Rosnay lisab, et lapsele ette lugemisest olulisem on siiski lapsega suhtlemine ning turvatunde ja sideme loomine.
Blythe uuringu kohaselt ei oska pea pooled Suurbritannia viieaastastest lastest isegi korralikult pliiatsit hoida. Põhjus peitubki tema sõnul selles, et lapsevanemad ei veeda järeltulijatega piisavalt palju aega.
Kommentaarid