Igatseb oma maja

«Küll me saame oma maja, varem või hiljem, kui mitte Tartus, siis kuskil mujal,» ütleb Ivar, kellele klubiga jagatavad ruumid vägisi kitsaks jäävad. «Meil on hea plaan ja me tegutseme selle teokssaamise nimel. Et oleks väike teatrimaja, kus toimub pidevalt huvitavaid teatrisündmusi. Vormiliselt midagi Kanuti ja Krahli vahepealset. Kureeritava programmiga maja, kus Uus Teater ise mängib umbes 10 päeva kuus, ülejäänud aja aga teised väikesed head teatrid. Et luua see koht, kuhu Tartusse mängima tulla. Luua tingimused publiku maitse muutumiseks, kui nii öelda.»

Seni pole väiketeatreil suure Vanemuise kõrval Tartus kohtagi, kus mängimas käia, leiab Ivar. «Praegu on Vanemuise positsioon see, et tuleb hoida oma positsiooni. Hoida situatsiooni jõuliselt oma kontrolli all. Et kõik muu, mis Tartus toimub, on marginaalne.»

Aga pole ju võimalik, et väiketeater oma väikesaaliga Vanemuise publikusse suurt auku lööks? «See ei ole ju võitlus raha pärast,» muigab Ivar. «Inimesed võivad mõtelda kõike rahasse ümber, aga mõteldakse ikkagi mingites teistes väärtustes. Ja uue aastaringi tegutseva teatri olemasolu häirib ilmselt Vanemuise inimesi. Mugavam on üksi.»