MUUSIKAVÕHIKU ETTEASTE: Peeter Võsa tegi paar plõnni võitjale kingiks ettenähtud kitarril ja teatas, et kindla peale on see häälest ära. Erich Krieger päästis kitarri au, märkides, et täiesti hääles – ainult pisut seisnud.
Inimesed
23. mai 2011, 07:00

Peeter Võsa: «Ma ise ei jaga muusikast midagi!» (4)

Kuigi «Võsalaulu» võitja valiti puhtalt rahvahääletuse põhjal, oli oma sõna laulumeeste ja -naiste ergutamiseks öelda ka žüriil, mille liikmed olid Mart Sander, Ithaka Maria Rahula, Grete Klein ja Erich Krieger. «Ma ise ei jaga muusikast midagi – ei pea viisi, ei pea rütmi, ei pea sõnu, need lihtsalt ei jää meelde. Ma olen vist üldse valesse kohta sattunud,» ütleb Peeter Võsa.

Salvestuse vaheajal uuris Õhtuleht žüriilt, kes oli end sisse seadnud suupistete ja pooleldi juba tühjenenud Gautier’i konjakiga laua taha, miks on muude superstaaride ja eurovisioonide kõrvale veel sellist rahvalikku laulusaadet vaja.

««Võsalaul» on lihtne formaat – sa võid laulda lihtsalt kitarri saatel ja lasta end üles võtta mobiiltelefoniga,» arvab Krieger. «Ka Eurovisionile tuldi algul algeliste demodega, kuid nüüd on seal võimatu juba eelvoorustki läbi saada, kui sa ei too parimas välismaa stuudios miksitud versiooni. Nendel inimestel siin ei ole selliseid võimalusi.»

Tekib küsimus, miks näiteks Rahula ei osalenud «Võsalaulul», kuna Võsa kinnitusel ei oleks ta lauljatari minema ajanud. «Ma ei teadnud isegi, et selline konkurss on välja kuulutatud,» tunnistab Rahula siiralt.

«Ithaka puhul pole see imekspandav, Ithaka vallutab maailma, WiFit tal seal ei ole ja produtsent on telefoni ära võtnud,» asub Võsa lauljatari kaitsele. «Aga talendina me toome ta Eestisse tagasi!»

«Ja järgmise «Võsalaulu» honorar on nii suur, et Ithaka saab ka produtsendile maksta,» torkab Krieger. «Jah, kaks õlut saab ikka produtsendile osta,» lubab Võsa suuremeelselt.