Kirsti Timmer: mehed kuulavad mu naistesaadet salaja (67)

Teleajakiri Nädal valis tele- ja raadiolemmikuid tänavu 11. korda. Kirsti Timmer oli võidukas lausa neljas kategoorias – ta sai parima naisraadiosaatejuhi tiitli ning jäi parima naistelesaatejuhi kategoorias Anu Välba järel teiseks. Tema juhitav raadiosaade "Naistekas" sai esikoha parima raadiosaate kategoorias, edestades kaheksa aastat esikohta hoidnud Sky Plusi hommikuprogrammi. Saade "Kodutunne", mida ta samuti juhib, tuli parima telesaate kategoorias neljandaks.

Mõtles "Naisteka" ise välja

Kõige positiivsemaks selles võitudereas peab Kirsti seda, et lõpuks tõukas "Naistekas" troonilt Sky Plusi hommikuprogrammi. "Nad on kaheksa aastat olnud esimesed, meie oleme olnud igavesed teised. Aga viimase aasta või natuke rohkema jooksul on "Naisteka" kuulatavuse numbrid kasvanud hüppeliselt!" rõõmustab ta.

"Naisteka" puhul on tegu justkui oma lapsega, sest just Kirsti selle saate seitse aastat tagasi välja mõtleski. "Ma arvasin, et sellist asja pole kunagi raadios tehtud ja sellega on kaks varianti – ta kas läheb kohe peale või kukub täiega läbi. Kui ma selle idee välja käisin, siis tolleaegne programmidirektor Leho Verk just nii ütleski: tead, sellega kas saad kohe loorberid kaela või naerdakse täiega välja," seletab Kirsti.

Ta ütleb, et kõige rohkem meeldib talle "Naistekat" teha just seetõttu, et see läheb inimestele korda. "Kui sul ikka iga saate jooksul tuleb 100–150 kirja, telefonikõnesid – ükskõik, mis teema on –, siis see näitab, et saade ei jäta kuulajaid ükskõikseks, nad ootavad seda."

"Kodutunne" pani teisiti mõtlema

Muidugi on Kirstil ja Meelisel seitsme "Naisteka" aastaga ka kõvasti nalja saanud. "Kõige naljakam oli ühe saatesse helistanud neiu lugu: esimesel kohtamisel tellis ta itaaliapärast toorest lihatoitu ja kakas ennast lausa laua taga täis," naerab Timmer. "Aga on juhtunud sedagi, et kui ma eetris ütlen, et kõht on nii tühi ja küll praegu sööks sushit, siis 15 minutit hiljem ongi keegi seda mulle stuudiosse saatnud. Ja kui ma jõulude ajal ütlesin, et kõik teised söövad kodus kapsaid, aga meie istume siin tööl, siis saadeti firmast Pitsapoisid pitsa, kus olid peal kapsad, verivorstid ja pohlamoos," meenutab ta.

"Naisteka" fenomeniks peab Kirsti seda, et saade on nagu Kroonika või pornoajakiri – kõik loevad, aga keegi ei julge avalikult öelda, et seda teeb. "Et lähed hiilid sinna putka juurde ja tood selle salaja põues koju. Missos tuli üks vanem mees, selline 65–70, ütlema, et ta on kogu aeg "Naistekat" kuulanud. Ta käib seda salaja garaažis kuulamas, naine on selle peale väga kuri. Üks tuttav rääkis, et ta isa ütleb kodus alati: hakkavad jälle oma naiste iba kuulama! Aga kui ta ükskord isa otsima läks, istus too autos ja kuulas just "Naistekat"."

Telesaade "Kodutunne", mis erineb "Naistekast" nagu öö päevast, on Kirsti sõnul avardanud tema maailmapilti ja pannud hoopis teisiti mõtlema. "Ma olen näinud nüüd sellist elu, millega pole varem kokku puutunud. Ja pärast seda oskan hinnata, mis mul on – kunagi ei tohi viriseda selle üle, mida sul ei ole. Tänu sellele olen ma teada saanud, et maailmas on ikka väga palju inimesi, kes tulevad teistele appi, aga selleks peab abivajaja ikkagi käe püsti tõstma."

Ühte saatest läbi käinud inimest nähes hakkab ta praegugi alati nutma. "See on Maris, kelle mees Hollandis kiirteel surma sai (saatemeeskond sõidutas naise Hollandisse mehe hukkumiskohale, et too saaks sinna lilled viia – K.T.). Kui sul on elus kõik korras, kõik toimib, ja siis ühel hetkel saab su mees surma... Sa oled olukorras, kus jääd lastega üksi, raha sul ei ole ja kukud põlvili! Kui siis inimesele käe annad ja ta püsti tõstad, on see hästi tänuväärne."