See tõi talle tema elu kõrghetked. "Võiduaasta oli minu elu üks olulisemaid aastaid," särab ta. "Samal aastal ma ka abiellusin Marisega ja sündis meie esimene ühine laps. Nii et – tähistada on mul paljut!"
Dave Bentonile tähendas Eurovisioni lauluvõistluse võit Kopenhaagenis kõikide unistuste täitumist ning sestap tähistab ta seda nagu sünnipäeva igal kevadel. Siis, kui Eurovisioni-karussell finaalitiirudeni on pöörelnud. "Alati teeme toonase võidu auks perega õhtusöögi ja elame võistlusele üheskoos kaasa," pajatab Dave, kuidas Eurovisioni lauluvõistlus Bentoni peretraditsioonidesse sisse on murdnud.
Vaatab finaali Tartus
Tõsi, sel laupäeval peab Dave oma tavakohast Eurovisioni-nädalalõppu tähistama pisut harjumatul moel. Et ta osaleb Tartus Vanemuise teatris esietenduvas lavastuses "ABBA", siis tuleb tal kodust eemal viibida ja Lõuna-Eesti pealinnas püsida. Sestap on ta olulise sündmuse tähistamise nimel oma ettevalmistused juba teinud. "Mu abikaasa tuleb mulle Tartusse külla laupäeval just selleks, et koos Eurovisioni finaali vaadata," särab Dave, kes kavatseb kaasale valmistada hõrgutava õhtusöögi. "Ma olen alati olnud suur Eurovisioni fänn. Ma olin seda juba enne teie sündi," naerab ta. "Nii et minu jaoks see võit üldse saada on meeletu osa minu elust. See ei unune mitte iialgi!"
Dave tegi Eurovisioni-laval ajalugu
Kui 2001. aasta 12. mai õhtul Eesti Eurovisioni-võit välja kuulutati, polnud ajalugu teinud üksnes Eesti riik, vaid ka Dave ise. Juhtumisi oli ta esimene mustanahaline, kelle eurooplased esikohale hääletasid. Kuid see ei olnud veel kõik. Juhtumisi oli ta ka oma 49 eluaastaga kõige vanem Eurovisioni-võitja.
Dave leiab, et nii ta tõmmu nahavärv kui ka vanus toonud võistlusele ainult kasu. "See, et ma viiekümneaastasena suutsin seda teha, näitab selgelt, et siis on seda võimalik teha igaühel. Vanus ei ole ju mingiks piirajaks!" lagistab ta naerda. "Ma olen ise ka mõelnud, et kust mul küll see julgus tuli nii vanas eas seal noortega koos ringi hüpata... Fantastiline!" Tänavu, kümme aastat pärast võitu, tähistab hiilgavas vormis Dave oma 60. sünnipäeva.
Eurovisioni-fännist Dave’il, kel jätkub positiivsust igaks eluhetkeks, on ka tänavuse Eesti Eurovisioni-laulu kohta öelda vaid häid sõnu. "Getteri ilus nägu ja hea laul võivad meid kindlasti tippu viia!" arvab ta. Seda aga, kas meie laul võib Eurovisioni ka uuesti võita, ta ennustada ei tihka: "See on väga raske küsimus, aga ma kindlasti hoian neile pöialt!"
"Kümme aastat hiljem ma ise Eurovisioni-võidust enam kohe kindlasti ei mõtle, sest elu on edasi läinud," palub laulja alustuseks kirja panna. "Ma arvan, et Eesti inimeste jaoks on see ka piisavalt äraleierdatud teema. Pigem tahaks mina isiklikult lehest lugeda, kuidas Eesti tiimil praegu läheb," lisab ta.
Eriti jabur on muusiku sõnul tänasel päeval piike murda teemal, kas muusikaline suurvõit suudeti toona lõpuni enda kasuks pöörata või ei. Taneli hinnangul on mõned tegelased kümne aasta tagusesse aega lihtsalt kinni jäänud ja nutavad taga mingeid abstraktseid lõikamata jäänud loorbereid ehk teisisõnu öeldes saamata jäänud miljoneid. Tema ise on sellest patust puhas. "No mina pole nii kunagi arvanud, et meil midagi saamata jäi! Tagantjärele põhjamuda üleskeerutamine raha teemal on nii mõttetu. Kes on meil see statist ja muusikaspetsialist, kes kümne aasta tagusesse aega vaadates suudab hinnata, et Eesti tiim kaotas 30 miljonit krooni? Näidake sellist inimest? Absurd, sellist analüüsi ei saagi teha. Palju lihtsamatel teemadelgi ei suudeta ligilähedasigi analüüse teha."
Aga dekaadi tagused mälestused emotsionaalses mõttes? Selles plaanis pole rokkmuusiku sõnul miskit muutunud. "Emotsionaalses mõttes on ikkagi jäänud helge ja hea mälestus. Ega seda emotsiooni ja kogemust ei võta meilt miski ära. Selle üle on küllap kõik ikkagi õnnelikud ja rõõmsad. Valdavalt olime me ju toona väga noored. Mindi kohale, tehti pulli. Kohapeal oli kõigil väga lõbus ja tagatipuks võitsime veel asja ära ka. Kõik sujus kuidagi iseenesest ja hästi."
Tanel loodab, et lakkamatu leierdamine Eesti seni ainsa Eurovisioni lauluvõistluselt toodud võidu ümber ei röövi temalt ja teistelt asjaosalistelt lõpuks ka seda toredat mälestust. "Et mingil hetkel, kui oma elulooraamatut kirjutama hakkan, ei pea seda seika välja jätma. Kui see pull samamoodi veel pikalt jätkub, algab mu tulevane elulooraamat küll 2002. aastaga," ütleb ta muiates.
Lauri Pihlap: "Mäletan, kuidas me lõppvõistlusele läksime – hotellist bussiga!"
"Tänasel päeval paneks triiksärgi püksi, tõenäoliselt teeks vist teise soengu ka, olin nagu blondeeritud Viplala," meenutab kümme aastat tagasi Tanel Padari ja Dave Bentoniga Taanis Eurovisionil taustalauljateks- ja tantsijateks käinud bändi 2XL üks liige Lauri Pihlap aega, mil Eesti laulukonkursi võitis.
"Come on everybody, let’s sing along..." ümises aastal 2001 vist pea iga eestlane, kui Tanel Padari ja Dave Bentoni esituses see lugu Taanis Kopenhaagenis toimunud Eurovisioni lauluvõistlusel võitis. Kahele solistile laulsid tausta ja tantsisid Lauri Pihlap ehk Lowry, Indrek Soom ehk Ince, Kaido Põldma ehk Craig ja Sergei Morgun ehk Semy.
Kümme aastat tagasi andsid noormehed Õhtulehele intervjuu, kus teatasid, et kui Dave Benton ja Tanel Padar tegid Eurovisionile mineku puhul plaadi, mida seal jagada, siis nemad panid oma raha hõbedast ja plaatinast kaelakeede alla. "Tol ajal me ei osanud pressiga suhelda ka, see võis Ince mingi naljajutt olla," naerab Kaido. "Me kinnitasime end tol ajal rahva südamesse bändina, kelle jutust mitte midagi välja ei lugenud, aga see on fakt, et ketid me tegime!" itsitab Lauri.
Promoplaatide asemel ketid kaela
"Need ei olnud plaatinast, ikka hõbedast," paljastab Lauri. Keti ripatsiteks olid kas nimetähed või rist. Lauri avalikustab veel, et tegelikult oli neil kettide tegemine plaanis juba aasta enne Eurovisioni. "Aga kui intervjuud andsime, siis meil oli ju tarvis see teema hästi suureks ajada, et me investeerime kettidesse."
Ketid kettideks, aga sel ajal kui Dave ja Tanel intervjuusid andsid, tundsid noored tantsupoisid end Taanis toredalt ega pingutanud mõttetööga üle. "Kui me läksime, siis meie esinduse eest vastutavate isikute seas oli emotsioone, et meil oli seda vastutustunnet liiga vähe," mäletab Ince. Lauri lisab, et eks see paistis ka nende liig lõbusast olekust välja.
Lõbu pakub meestele ka see, kui meenutada toonaseid esinemiskostüüme: mustad viigipüksid, maika ja peal eest lahtine püksist väljas triiksärk? "Pierre Cardini peened särgid olid – Kaubamajast saime!" teatab Ince. "Kostüümide teemal anti meile ju ka hagu kohe algusest peale! Kellele ei meeldinud meie koleda suure kaelusega maika, kuigi samas – mis kaelus sellel maikal olema peab?" meenutab Lauri. "Tol ajal see toimis, tänapäeval muidugi naerame oma riiete peale," lisab Ince, et stilisti neil ju polnud.
Tantsuliigutustest rääkides ohkab Semy, et see on ikka öö ja päev, kui võrrelda liigutusi, mis praegu tehakse ja mis siis oli. "Maailmameistriks poleks me vist nende sammudega tulnud, aeg on ikka palju edasi läinud," naerab Lauri, vihjates Semyle, kelle tantsukooli trupp on Euroopas hiphopi maailmameistrivõistlustel meistriks tulnud.
Võistlusele liinibussiga!
Ehkki poistel sai Taanis palju nalja, oli mingil määral ka pettumust. Kaido meenutab, et Eesti delegatsioon oli nagu autsaider – keegi ei ennustanud neile võitu, keegi ei küsinud delegatsioonigi käest midagi. "Algusest peale oli imelik, Baltikumi riigid olid kuidagi teistest eraldi ühes hotellis," mäletab Lauri, et nad tundsid endid kõrvalejäetuna.
"Olime natuke ära lõigatud kogu suurest melust. Mäletan, kuidas me lõppvõistlusele läksime – hotellist bussiga!" ei suuda Lauri seda tänini uskuda. "See oli kuidagi nii naljakas! Ilus ilm oli ja läksime oma talongiga bussi peale, et Eurovisionile esinema minna," mäletab Lauri. "Olimegi bussis, meie, Tanel ja Dave ning Marko Reikop ja Romi Hasa olid veel kaasas," täpsustab Lauri. "Kerge autsaideri teema jäi päris lõpuni – isegi kui see võit tuli ära, siis ei saanudki aru, kas meie Eesti seltskond irdus ülejäänutest või ülejäänud seltskond irdus võitjatest," ütleb Lauri. "Meie puhul ei järgnenud võidule mitte mingit Euroopa tuuri ega asju, mis oleks pidanud olema," lisab Ince.
Ince sõnul võibki kõigile Eurovisionil käimine üsna glamuurne ja peen tunduda, kuid ega see nii päris polegi. "Tegelikult pole midagi sellist – lähed oma hotelli, viskad asjad voodile ja jääd oma esinemist ootama," lükkab Ince ümber müüdid nädalatepikkusest glamuuripeost.
"Eestis, jah, tekitas võit üleva emotsiooni, aga meil seal koha peal jäi küll midagi natuke puudu. Tuli võit, esitasime laulu uuesti, oli ülev võimas tunne, anti karikad ja lilled kätte, oli pressikonverents ja siis oli järsku kõik läbi!" kirjeldab Lauri. Pidulikkus jõudis kohale alles Tallinna lennujaama jõudes. Seal olnud ägedam kui Taanis.
Võidukas 2XL tänaseks laiali
Semy ehk Sergei Morgun (32) asutas juba 12 aastat tagasi Saaremaal oma tantsukooli Semiir, millega tänini aktiivselt tegeleb. Kasvatab koos kaasaga aastast tütart Miat.
Lauri Pihlap ehk Lowry (29) on aastast 2007 keskendunud soolokarjäärile. "Semy on noor isa, aga minu tütar Sofia Liis saab juunis juba kümneseks – tema on juba suur inimene ja ajab suurte inimeste juttu, suhtleb ka rahvusvahelises keeles! Räägib MSNis inglise keeles, tema kasvamist on pull jälgida."
Kaido Põldma ehk Craigi (30) igapäevane leib tuleb firmast Videobet, kus ta on helidisainer, kes loob kasiinomängudele heliefekte ja muusikat. Tema tütar Thalia on juba kuueaastane.
Indrek Soom ehk Ince (34) on meediaagentuuri Initiative juhatuse liige ja tegevjuht. Tema perre sündis viis kuud tagasi esimene laps – tütar Nora.
Vesta Reest pani peaaegu täispanuse
Kauaaegne ETV muusikatoimetaja Vesta Reest on suur eurofänn ja peab hoolega ka arhiivi. Kümme aastat tagasi oli ta üks varužürii liikmetest, keda hoiti seal igaks juhuks – puhuks, kui hääletustehnika päris vait oleks jäänud. Vesta Reest: "Olime seal aastaid peaaegu muutumatus koosseisus. Minu kõrval veel Alar Aigro, Raivo Järvi, Marju Länik, Margit Kõrvits, Tarmo Leinatamm, Teet Margna ja üks nooruke estraaditäht, kes siiski igal aastal vahetus.
Loomulikult tegi žürii oma otsuse: kõige kõrgemaks hindasime 2001. aastal Prantsusmaa esitust. Teiseks tuli meie arvates Taani. Eesti lugu ei pannud meie omadest keegi eriti tähelegi, sest tema poolt nagunii poleks hääletada saanud. Aga omad panused tegime ikka. Isegi väike kihlvedu tuli vahele. Ja mina tõstsin Eesti kolmandale kohale. Nagu hiljem selgus, oli see eestlastele meie žürii kõige täpsem ennustus. Esmaspäeva hommikul imbus ei tea kust minu laua kõrvale Alar Aigro ja poetas sinna poolhäbelikult vahuveinipudeli. Võidu tunnustuseks."
"Everybody" võit oli ootamatu
Eestlaste "Everybody" oli üks ootamatumaid võite Eurovisionil, kuna hääletustabelites ega kihlveokontorites sellele edu ei ennustatud. Hea, kui loole teise kümnesse kohta soostuti ennustama. Sedagi pika hambaga.
Ometi oli Eesti võidulaul mitmel põhjusel silmapaistev: üks lauljatest, Dave Benton, oli vanim esikoha saanud osaleja (oli esituse ajal 49aastane).
Samuti oli see esimene Eurovisioni võidulaul, mida esitas tumedanahaline laulja, ning Eesti oli esimene endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest, mis võitis Eurovisioni lauluvõistluse.
Kommentaarid