Raamat

Audioraamat viib kirjasõna nii autosõitja kui vaegnägija juurde 

Jaanus Kulli, 16. aprill 2011 09:01
HELIRAAMAT: Nagu pärisraamatuidki, saab audioraamatuid näiteks osta Viru keskuses Rahva Raamatust, kinnitab poe juhataja Erle Kivilo. Kuid on ka teine ostuvõimalus: laadida audiofaile alla audioraamatute portaalist Kuula24.ee. Foto: Joosep Martinson
"Olin teismeline tütarlaps, võib olla 13aastane, kui ma esimest korda puutusin kokku pimeda inimesega, kellele tuli raamatuid ette lugeda," meenutab raadioajakirjanik Mari Tarand lugu 50ndatest. Oli aeg, mil polnud audioraamatuid ollagi.

Tollane ettelugemine ei sisaldanud aga endas kübetki poeesi. "Vist koolis küsiti, et kes sooviks pimedale, kõrgkooli pürgivale inimesele raamatuid ette lugeda. Olime õega otsekohe nõus. Meie soov inimest aidata oli siiras, aga õudne selle asja juures oli see, et pidime talle ette lugema poliitökonoomiat. See oli nii kohutavalt igav, et mulle tuli isegi lugedes uni peale," meenutab Mari Tarand tänini mälus püsivad pilte.

Samal teemal

See Mari Tarandi aastakümnete tagune meenutus loob irratsionaalse ning samas nukralt reaalse silla tänase päevaga, sest pool oma elust raadios töötanud ja kuulajale kirjandusmaailma vahendanud Mari Tarand on nüüd paraku ise kurja saatuse tahtel viimased kümme aastat lugemismõnust ilma jäetud ning pidanud suuresti audioraamatutega leppima.

Seitseteist plaaditäit romaani

"Hea, et audioraamatud on olemas, kuigi väga põhjalikult ma sellesse maailma pole süüvinud," tunnistab ta. "Pean tõdema, et osa minu audioraamatutest on nn piraatkoopiad, mida ammused sõbrad raadiost on mulle erinevate tähtpäevade puhul kinkinud. Ometi on audioraamat minu elus olnud juhuslik ja kobav. Kuigi aegade jooksul on mind ümbritsevad inimesed neid mulle kinkinud, arvates ja oletades, et üks või teine asi võiks mulle huvi pakkuda."

Mõistagi on Mari Tarand teadlik ka pimedate raamatukogudest, kuigi seda teenust pole ta kasutanud. "Mitte et ma nende raamatukogude suhtes üleolev oleks. Lihtsalt pole selleks seni vajadust olnud," ütleb ta. "Sest pärast seda, kui mu lugemisvõime ära kadus, olid kodused altid mulle uuemat kirjandust ette lugema."

Tegelikult algas Mari Tarandi kokkupuude audioraamatutega Soomes välja antud heliraamatute kaudu. "Minu esimene audioraamat, mida ma kuulasin, oli 17. CDle peale loetud Kjell Westö suurromaan "Missä kuljimme kerran vuonna" ning mis muide 2006. aastal sai Finlandia auhinna," märgib Mari Tarand.

"Eestis pole ma audioraamatuid poest veel ostnud, küll on neid mulle kingitud," räägib Mari Tarand. "Üks mu lemmikplaat on Madis Kõivu "Nuuma Alja testament", mille on sisse lugenud Ain Lutsepp ning mida ma olen mitmeid kordi kuulanud. See on nii peen tekst, et seda peabki mitu korda kuulama." Veel on Mari Tarandi audioraamatute rivis Jüri Tuuliku novell "Üksik lind mere kohal" ning samast sarjast veel Eesti uuemat kirjandust, autoriteks Mehis Heinsaar, Jaan Ehlvest ja mitmed teised Eesti noorema põlve kirjanikud. "Samas tundub mulle, et audioraamatute voos on mõeldud siiski mitte pimedatele, kuivõrd autosõitjatele."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee