Inimesed

Meeleheitel ema: "Noore inimese hooldekodusse panek on tema elusalt matmine!" (45)

Silja Paavle, 21. märts 2011, 07:03
KAKS VENDA: Kui Raiko just rallimänge ei mängi, raadiot ei kuula või telekava ei loe, askeldab ta meeleldi oma väikevenna Ruudiga. Foto: Aldo Luud
"Mul on hirm – mis saab Raikost siis, kui mind enam pole?" tunnistab Ülle Rästas – peagi täisealise autismidiagnoosiga noormehe ema.

Et tulevikule oleks julgem vastu minna, on Ülle Rästas löönud saatusekaaslastega käed ning Tartumaale peaks kerkima Maarja külaga sarnane paik intellektipuudega noortele.

Ülle räägib, et kõiki tulevase Maarja Päikesekodu rajamise ideele õla alla pannud lapsevanemaid ühendab mure oma laste tuleviku pärast: "Maarja külas pole enam paraku ruumi."

Kolm aastat üks šokk teise järel

Tema poleks 17 aasta eest osanud uneski näha, et hakkab selliste probleemidega maadlema: rasedus kulges muretult ja Raiko sündis täiesti terve lapsena.

"Tagantjärele oskan muidugi öelda, et Raiko oli beebi, kes ei tahtnud lähedust," lausub Ülle. Ja toob näiteks, et kui teise lapse Ruudiga pole mingit probleemi õhtul istuda, põsk põse vastas, siis Raiko ajas selline tegevus endast välja.

Ka armastas poiss ühetaolisi liigutusi. "Näiteks võis ta lõpmatuseni kiigutada enda silmade ees ühte võtmekimpu. Või tulesid klõpsutada," meenutab ema.

Kõigele sellele lisaks tekitas vanematele meelehärmi poisi harjumus enda pead vastu voodi serva peksta. Nüüd teavad nad, et selline enesehävituslik agressiivne käitumine viitab tõsisemale arenguhäirele.

Et tollel ajal oli autismi diagnoosimine lapsekingades, ei suudetud kolme aastaga välja nuputada, mis poisil viga on. Vanemad proovisid lapse olukorra parandamiseks kõike, mis arstidel vähegi pähe tuli: ravisid unehäireid kummeliteega ning andsid ajutegevuse stimuleerimiseks vitamiine.

Ja said ühe šoki teise järel. "Vitamiinid tegid ta käitumise hullemaks," nendib Ülle.

Näiteks kirjeldab ta, kuidas Raiko pandi lasteaeda. Pärast nädalat proovimist tõstsid kasvatajad käed – nemad selle poisiga toime tulla ei suuda.

Et poiss ei reageerinud ka jutule, tekkis kahtlus, et ta ei kuule. Käik nina-kõrva-kurguarsti juurde tõi esimese selguskiire – Raikol võib olla autism. Hiljem andsid psühhiaatrid diagnoosile kinnituse.

"Kuigi mõte, et mu laps pole normaalne, tekitas hirmu, oli diagnoos kergendus. Mul oli kogu aeg tunne, et teen midagi valesti ega oska oma last kasvatada," meenutab ema toonaseid tundeid.

Hilisemad uuringud tõid ka välja, et Raiko autismi põhjustajaks on pärilik kromosoomihäire ehk fragiilne x-sündroom.

Edasi läks paremaks: Raiko läks lasteaia erirühma ja seejärel Tartu Maarja kooli. Selle juures tegutsevas käsitöökoolis saab ta käia veel ka järgmise õppeaasta.

Kooliskäimine on tema ainus võimalus iseseisvalt, ilma vanemateta askeldada. Kodus on ta õueskäimise lõpetanud, sest uuselamurajoonis elavad lapsed ei ole veidi omamoodi suhtlemisega poissi omaks võtnud. Et autism on peamiselt suhtlemispuue, jääb poiss võõrastega lävimisel jänni ning suuri rahvamasse ta ei armasta.

"Kaasinimeste sallimatus teeb haiget."

"Raiko saab kindlasti aru, kui ta mingis suhtlemissituatsioonis toime ei tule," mõistab ema poega. Ja lausub kurvalt, et kaasinimeste sallimatus ja võõristus neist veidi erinevate inimeste vastu teeb väga haiget.

Poisi elu on kulgenud turvaliselt, kindlat rutiini pidi. Rutiin ongi autismidiagnoosiga inimese elu sujuvaks kulgemiseks hädavajalik.

Raiko käib koolis, kus tal on toredad sõbrad ja õpetajad ning kodus mõistvad vanemad. Tema lemmikud on erinevad rallimängud arvutis, samuti loeb ta kirglikult telekava ja kalendrit ning kuulab andunult Vikerraadiot. "Märt Treier on saatejuhina tema eriline lemmik," muheleb Ülle.

Kuid – sellist turvalist rutiini jagub Raiko ellu veel aastajagu. Järgmise aasta kevadel on tee tema ees püsti ja kui Maarja Päikesekodus pole õnnestunud esimest maja püstitada, jääb poiss koju nelja seina vahele.

"Kui intellektipuudega inimese aktiivsus kaob, unustab ta seni omandatu kiirelt. Noore inimese hooldekodusse panek oleks aga tema elusalt matmine," välistab Ülle Rästas ainsa olemasoleva variandi ja teeb kõik, et ühes uue asutuse eestvedajatega korraldada aprillis heategevuskontsert kogumaks raha Maarja Päikesekodu detailplaneeringu koostamiseks.

Maatüki Maarja Päikesekodule on Tartumaa Haaslava vald juba leidnud.

Samal teemal

21. märts 2011, 07:03
Muusikud ulatavad abikäe
21. märts 2011, 07:03
"Kui noor jääb koju, nullitakse kogu senine töö!"

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee