"Aktuaalsel kaameral" täitub 55 aastat! (6)

Esimest "Aktuaalset kaamerat", mis kestis 35 minutit, toimetas Raik Aarma, režissöör oli Grigori Kromanov, diktorid Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova. Algusaegadel oli saade eetris kord kuus, seejärel kaks korda kuus ning siis juba igal nädalal. Alates oktoobrist 1958 kasvas "AK" igapäevaseks. Saate nimi tuletati omaaegse Saksa DV Berliini Telestuudio saatest "Kamera aktuelle", mis oli eluõiguse saanud aastal 1952.

Nõukogude aja lõppfaasis, 80ndatel, hakati ideoloogilise kindluse suurendamiseks enamikku ETV saadetest salvestama ja monteerima, nii läks ka "Aktuaalse kaameraga" aastal 1982. Kesktelevisiooni uudistesaate "Vremja" näitamine paralleelselt "Aktuaalse kaameraga" lõppes 30. detsembril 1989 - sel päeval oli "Vremja" ETV eetris viimast korda.

20. augustil 1991 oli eetris kestvuselt kõigi aegade pikim "Aktuaalne kaamera" otselülituse tõttu Toompeale, kus kuulutati välja Eesti taasiseseisvus. Järgmisest aastast alates osales "AK" toimetus Euroopa uudistevahetuses.

ETV pikaealise uudistesaate algusaeg, kell 21, on tänaseni püsinud alates 27. jaanuarist 1992.

Aastal 1993 sai toimetus esimesed personaalarvutiga varustatud töökohad. 1996/97 telehooaja hakul käivitus uue tehnikaga uudistestuudio, mis võimaldas muuta saate vormi ja informatsiooni videograafilist esitust. Majandusuudised kasvasid eraldi saateks "Kapital", mis oli Eestis esimene toimetaja-saatejuhi ehk ankruga professionaalne majandus- ja äriinfosaade. ETV uudistesaadete sagedus kasvas seitsme korrani päevas.

Hooajal 2001/2002 läks "Aktuaalne kaamera" üle uudisteankru formaadile, mis tõi saatesse stuudiointervjuud, kommentaarid ja publitsistlikuma stiili.

Eesti vanima tele-uudistesaate seni viimane põhjalikum uuendus ülesehituses ja kujunduses viidi läbi sügisel 2009. aastal. Tänavu jaanuaris uuenes pühapäevane saade.