KOGENUD LAEVAMUUSIK: Viljo Tamm 2008. aastal ühe Rootsi liini laeva pubis proovi tegemas. Nüüd muusik enam Tallinki teenistusse tagasi ei kipu. Foto: erakogu
Inimesed
17. veebruar 2011, 07:03

Viljo Tamm: "Olen Tallinki 15 aastat orjanud. Nüüd järsku ei sobi?!" (97)

"Kui varem tehti ikka tööleping, siis viimastel aastatel enam mitte mingisugust!" on 15 aastat oma elust Tallinki laevadel esinenud laulja Viljo Tamm nördinud.

"Kahe aasta eest pakkisin lihtsalt asjad ja ütlesin head aega." Ta usub, et rahulolematuse tõttu ei soovigi laevafirma teda enam oma esinejate ridadesse, ehkki Tallinkil on varuks hulk muid põhjendusi.

Oktoobris korraldas Tallink laevamuusikukonkursi, mille käigus kuulas laevafirma kolme päeva jooksul üle nii üksik-üritajaid kui ka bände, kes pürgisid esinema mõnele tema 16 alusest. Žürii ette astus ka kevadel Kanadast naasnud laulja Viljo Tamme punt, kuhu kuulusid klahvpillimängija Margus Kappel, bassimees Mait Paldra, trummar Eeri Bakhoff ja kitarrist Vova Kalpin.

"Kui see bänd ette mängimas käis, hakkas žürii jalg juba kuival maalgi tantsusammul matsuma," kiitis Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne toona Õhtulehele. Sestap tundus kummastav hiljuti Õhtulehele laekunud vihje, et eranditult kogenud muusikuist koosnev kollektiiv ei pääsenudki sõelast läbi. Põhjuseks pakkus allikas, et Viljo Tamme ja Tallinki suhted polevat kuigi soojad.

Viljo tunnistab Õhtulehe pärimise peale, et talle jäi sügisel mulje, nagu meeldinuks nende etteaste žüriile väga, kuid: "Pärast võistlust oli vaikus. Kui see oli poolteist kuud kestnud, hakkasin uurima, kas nad saadavad mulle kirjaliku vastuse. Mitmele teisele bändile oli öeldud kas jah või ei, mulle mitte midagi. Ütlesin, et tahaks oma graafiku paika panna – teised mehed ju juba küsivad mu käest, millal siis laevale minema peab. Vastati, et midagi pole veel otsustatud."

Töölepinguid polevat praegugi

Teise helistamise peale uue aasta algul olevat kontaktisik Jarmo Seljamaa lubanud vastuse saata.

"Järjekordse kõne peale detsembri lõpus aga poetas ta mokaotsast: "Meile teie kontseptsioon ei sobinud." Tahtsin siis teada saada, et mille poolest, aga siiamaani pole mingit selgitust saanud," jutustab Viljo.

Ta on otsuse suhtes nõutu. "Meie kollektiiv võib teha kõike: valss, rokk, samba, rumba, tango. Valisime Rootsi liini ja tegime umbes sellist kava, mida on Rootsi laevadel eluaeg tehtud. See, et kontseptsioon ei sobi, on jamajutt! Ma olen Tallinki kokku orjanud vähemalt 15 aastat ja kogu aeg on sobinud, aga nüüd järsku ei sobi?! Ma saaks aru, kui me oleks mingid nolgid, kes ei oska pilli mängida, aga kõik on profipillimehed! Nad uurisid veel, kas meil oleks vajadusel olemas ka naislaulja – oleks olnud."

Veidi järele mõelnud, arvab Viljo end siiski teadvat, miks tema ja Tallinki kontseptsioon ei kattu. "Mind häiris kogu aeg, et polnud töölepingut, ja ütlesin selle ka välja. Kahe aasta eest pakkisin lihtsalt asjad ja ütlesin head aega. Kolme viimase esinemise tasu jäigi saamata. Arvan, et see ongi peamine põhjus, miks nad ei taha minuga uuesti tegemist teha," muigab ta.

Viljo on suhelnud ka muusikutega, kes praegu laeval töötavad. "Nimeliselt ei hakka ütlema, aga kolm meest, kes on pärast oktoobrit juba esinemas käinud, pole küll veel mingit lepingut näinud ega kuskile alla kirjutanud," teab ta. Sama on kuulnud üks Viljo bändikaaslastest, kes käis samuti oktoobris ettemängul. Anonüümseks jääda eelistav muusik meenutab, et temaga sõlmiti viie aasta eest veel leping, ent viimasel ajal laevadel tegutsevad ametivennad olla tõesti kurtnud, et usaldada tuleb suulist kokkulepet.

"Aga kui ma ühel hetkel nii vanaks saan, et pensionile jään, kuidas ma siis Tallinki laeval töötamist tõestan?" laiutab Viljo käsi ja lisab nukralt: "Eestis ei ole ka pillimeeste ühingut, kes meie õigusi kaitseks." Eelmisel sügisel innustanud teda korraks uuesti laevamuusikuleivast mõtteid mõlgutama väljavaade stabiilsest teenistusest ja lootus, et midagi on muutunud.

Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne eitab meelelahutajate üdini suulist palkamist: "Tõepoolest on ettevõtte ajaloos ette tulnud, et artistidega on ühe konkreetse lepingu asemel sõlmitud kokkuleppeid, aga need baseeruvad siiski kirjalikel dokumentidel. Ka ettevõttele on oluline kindlus, mille tagab vaid kokkulepete kirjalik fikseerimine, eriti lepingute kujul."

Liiga vanamoodne repertuaar?

Samuti väidab Lääne, et firma on praeguseks ühendust võtnud kõigi sügisesel konkursil osalenutega, kellele otsustas teha pakkumise koostööks lähima aja meelelahutusprogrammides. "Pisteliselt on tagasisidet antud ka nendele, kellele hetkel koostööpakkumist ei tehta. Vabandame Viljo Tamme ees, kui seetõttu arusaamatusi tekkis. Samas ei garanteerinud me konkursil esinemisega automaatset pääsu lavalaudadele," selgitab Lääne.

Tema sõnul on Tammele siiski antud tagasisidet, et kahjuks ei ole tema bändile praegu tööd pakkuda, ja otsust ka põhjendatud. "Viljo Tamme ansambli profiil ei ole selline, mida Tallink praegu otsib – seda kinnitas neutraalse žürii poolt konkursipäeva lõpus tehtud kokkuvõte. Siinkohal ei saa ka süüdistada isiklikke eelarvamusi, sest žüriisse kuulunud ettevõtte esindajad olid pärit Soomest ja Rootsist ning neil puudus igasugune varasem kokkupuude enamiku nähtud-kuuldud artistidega. Osa žüriiliikmeid polnud Tallinki töötajad, vaid nende seas oli mitmeid tuntud ja tunnustatud muusikud," ei olevat valikul rolli mänginud kellegagi seotud varasemad kogemused.

Konkreetse bändi puuduseks olevat olnud repertuaar: "See ei sobi kahjuks meie Tallinna–Helsingi kruiisiliinile, mille reisijad on suuremalt jaolt soomlased, sest bändil puudub soomekeelne repertuaar." Viljo vaidleb vastu: "Reglemendis oli ju ette nähtud, et osaleja märgib ära, millise liini laevale ta kandideerib. Kui me oleks tahtnud Soome humppa’t teha, oleksime ka teinud, aga see pole südamelähedane, nii et valisime Rootsi laeva."

Seepeale kostab Lääne, et Tallinna–Stockholmi liinile ei saaks bändi paigutada seetõttu, et valdav osa repertuaarist jääb 1950.–1970. aastatesse. "Täiesti puuduvad lood, mis oleks pärit ajast pärast 1990. aastat." Viljo tulistab vastu: "Meilisin enne konkureerimist spetsiaalselt ja küsisin, mida kõige rohkem vaja on. Vastati, et valige ise. Ja väide, et meie reps on aastatest 1950–1970, näitab ju kõige eredamal kombel žürii võhiklikkust. Tõsi küll, Valgre "Peagi saabun tagasi..." on veel varemast ajast, kuid seda soovisid nad ise kuulda. Ülejäänud lood on ikka 70ndatest ülespoole ja mõned kohe nii uued, millest žürii liikmetel tänaseni aimugi pole."