Eesti ansamblite andmebaasis on praegu 2876 nime. Muidugi on see vaid murdosa nendest bändidest, kes Maarjamaal tõesti pilli on tinistanud, ja eriti praegu tekib (ning kahjuks ka sureb) punte iga päev. Järgnev nimeseletus on ansamblite kohta, kes kindlasti polnud ühe loo (või paremal juhul ühe plaadi) bändid ning kelle musitseerimine on meid kuulama pannud juba kaua.
Valik on üsna juhuslik, ent muusikakollektiivid see-eest väga tuntud. Kindlasti vajaks omaette teadustööd aga näiteks selliste Eesti bändide nagu Pööloy Gläänz ja Totally Obnoxious etümoloogia. Kahjuks ei mahtunud siia nimekirja ka Kiimane Krokodill. Sellise nimega bänd on Eestis tõepoolest eksisteerinud ja selle nime sünniloost loeks nii mõnigi hea meelega.
Ühe eksootilisema nimelooga on ilmselt ansambel Kosmikud. Kosmikute trummar Kristo Rajasaare meenutab: "Oli 1999. aasta sügis ja meil stuudioküpseks saanud neli lugu. Kõik olid sündinud nimetutelt tegijatelt – meil oma nime veel polnud. Pidulik koosolek toimus ühes Müürivahe kohvikus ja kaalumiselt käis läbi koguni kolm varianti: peale Kosmikute veel Magma ja Kui Murdus Küüs. Kosmikud jäigi peale.
Seletus on lihtne. Kosmikute esimene laulja Taavi Pedriks elas Lasnamäel ja tuli proovi alati lisakangust saanud marjaveiniga Kosmos, mida oli saada ainult Lasnamäe keldripoodidest. Lahendasime proovi lõpuks kolme peale pudeli alati ära – Kõmmari ei võtnud seda jama suu sissegi ja kogu tema alkoholitarbimine on ju küsitav. Meie jaoks oli Kosmos täiesti joodav. Vähemalt alguses. Ja mis peaasi – ta oli ju imeodav! Mida aeg edasi, seda kehvemaks peedi maitse muutus. Ei teagi, kas muutus peet halvemaks või meie maitse paremaks. Ent degusteerimine oli siiski kestnud piisavalt kaua, et ennast Kosmose nautlejateks ehk kosmikuteks pidada.
Kosmose veini pakkusime ka oma esimese plaadi esitlusel aastal 2000, kus see kõik ka ilusasti ära joodi. Hiljem üllatas sama tootja meid veel teistegi taevaste peetidega, mis said nimeks Orbiit ja Saturn. Mõlemad maitsesid veel hullemini kui Kosmos. Järjepidevuse mõttes serveerisime Kosmost ka teise plaadi presentatsioonil kolm aastat hiljem. Joogil polnud enam mingit menu – kõik jäi alles.
Nimi ise oli aga niivõrd unikaalne, et põhjustas lausa segadust. Isegi linnahalli kogenud helimees Elmu Värk ei saanud algul aru, kellega tegu, ja kirjutas esimestele lindistustele, et esineb ansambel Osmikud."
Ruja ristiisa on Andres Ehin
Ansamblit Ruja teavad kõik.
Ootamatult veidras koosseisus – Rein Rannap, Urmas Alender, Raul Sepper, kaks naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp – alustanud kooslus sai endale nime sünniaastal 1971.
Nime lugu on aga järgmine.
Selliseid sõnaloometalguid, nagu tänavu korraldas meie president (ja sai muu hulgas saagiks taristu ja tundetaibu), on Eestis peetud juba iidamast-aadamast. 1971. aastal oli taas kord uudissõnade võistlus, seekord kultuuriajalehe Sirp ja Vasar eestvõttel. Ka tookord kuulutati kadu rahvusvahelistele, eriti aga end eesti keelde sisse söönud ingliskeelsetele sõnadele. Omakeelset vastet otsiti sõnale fantaasia, mida tähistama soovitanud luuletaja Andres Ehin ruja. Nii veider, kui uudissõna oligi, Rannapile ta meeldis ja Eesti tervet epohhi kujundanud bändi nimeks ta saigi. Mida "ruja" algselt luulekeeles tähendas, ei tea enam keegi ja ega seda keegi ka fantaasia asemel kasuta. Ruja on aga oma õige koha ikkagi leidnud. Muidugi juhul, kui teda kirjutatakse suure tähega.
The Sun – soome keeles "sinu bänd"
Ansambli Tanel Padar & The Sun nimel pole linnalegendi järgi päikesega midagi pistmist. Legend on pärit legendaarsest reklaamibüroost Guvatrak ja seotud selle kunagise veel legendaarsema peremehe Even Tudebergiga. Even võis omal ajal olla tõeline snaiper laskesuusatiirus või omamoodi suurkuju reklaamimaailmas, aga soome keelt ta eriti ei osanud. See tõsiasi mängib loos tähtsat rolli.
Omal ajal töötas Guvatrakis ka The Suni üks vaimseid liidreid Danel Pandre. Temalt hakkaski levima töökaaslaste seas kuulujutt, et tekkimas on üks uus ja võimas bänd ja sellel pole veel õiget nimegi.
Guvatrakile oli samal ajal antud suuremat sorti tellimus Eesti mööblitootjalt Thulema, kes valmistus minema Soome turule. Just Guvatrak pidi põhjanaabrite juures korraldama esindusliku reklaamšõu. Tudebergi kõrvu paitas Pandre jutt nagu Mozart – kes oleks võinud uneski näha, et Soome saadakse esinema hiljutine Eurovisioni võitja, kes tollal oli Soomes kuulsam kui soome rokkarid ise!
Kõik oli korras, kuni Tudeberg laval Eesti esinejaid tutvustas. Üks tema kõne läbivaid fraase korrutas aina, et mun bändi ja sun bändi. Ja nii mitmeid kordi järjest, et Even ise ka enam aru ei saanud, mida ta öelda tahab. Nii võttiski kõnet lõpetama tulnud soomlane lühidalt kokku, et nüüd tuleb lavale sun bändi. The Sun oli sündinud.
Toomapojad pärisid nime öölambilt
Oma ajastu vaimust kantud nimi on säilinud ansamblil Toomapojad. Asutaja Jaan Loot: "Kui meie 1966. aastal 9. klassi poistena peale hakkasime, polnud me sugugi erilised vaimuhiiglased, vaid purjetasime niisama moe harjal." Samasse aastasse sattus tema mäletamist mööda ka Estoplasti valmistatud laternakujuliste öölampide laine, mille külge ehtis Tallinna sümboli Vana Tooma kujutis, ja nii neid lampe miskipärast nimetama hakatigi. "Et meie olime nii noorukesed, ei saanud me mingil juhul olla päris Toomad. Aga Toomapoegadeks kõlbasime imehästi," meenutab Loot.
Rock Hotel ühendas hotellirestorani muusikuid
"Meie bändi nimi sündis siis, kui bändi ennast veel polnudki," meenutab 33 aasta taguseid aegu Ivo Linna. "1978. aastal pöörles ETVs selline saatesari nagu "Muinaslugu muusikas". Seal oli järjega jõutud rock’n’rolli ajajärku ja toimetaja Reet Linna otsis, keda kutsuda esinejaks. Tõele au andes – ega kedagi eriti võtta polnudki.
Reet teadis, et käin koos kaaslastega Heigo Mirka juures teatud päevadel muusikat ja eriti rokki kuulamas, Mirkal oli sedalaadi muusikat tolle aja kohta tohutult palju. Liialdamata rohkem kui Eesti Raadio fonoteegis. Nii ta ütleski, et tulge kogu Mirka pundiga saatesse.
Miks läks "Mirka punt" saatesse just Rock Hotelina, selle kohta on kindel versioon Heigo Mirkal. "Rock on teadupärast lühend sõnast rock’n’roll. Hotel tulenevat aga sellest, et kõik meie bändi tolleaegsed liikmed mängisid pealinna hotellirestoranide bändides."
Algselt oli pundi nimi vähe pikem: tol ajal oli suur mood, et nimi koosnes kahest osast – kõigepealt solisti nimi ja siis mingi lisand. Nagu oli Cliff Richard & The Shadows või Marc Bolan & T. Rex. "Meist oli tollal kõige rokilikuma välimusega Harry Kõrvits. Temale panustasimegi. Telesaatesse läksimegi nime all Harry & Rock Hotel. Aga aegade käigus on esimene ots sealt ära kadunud," nendib Linna.
Sõpruse Puiestee tekstide autor elab Sõpruse puiesteel
Sõpruse Puiestee tekstide autor Mait Vaik on uurinud, et Eestis on vaid kolm Sõpruse puiesteed. "Tallinnas, Tartus ja miskipärast ka Koerus. Kogu suurel Venemaal aga arvatavasti 300 000. Selline nimi oli ju kohustuslik igas asustatud paigakeses, mis vähemalt tinglikult linna nime kandis!
Sõpruse puiestee – see on ju sisimas soe ja südamlik nimi. Aga paraku on selle nime taga hiiglaslikud ja külmad korrusmajade bulvarid või alleed. See on nagu vastandite põrkumine – dissonants, kus kokku saavad soojus ja külmus. Umbes samasuguseks pidi saama ka meie muusika.
Kõik juhtus 1992. aastal, mil istusime koos Andres Rooväljaga ja hakkasime bändi tegema. Kogu ansambli filosoofia oli selline, et meie muusikast pidi tulema niisugune disko, mida on eriti mõnus kuulata BMWdes. Kordan veel – oli aasta 1992 – ja praegu ei toimi see idee absoluutselt.
Saatuse irooniana sain ma paarteist aastat pärast Sõpruse Puiestee loomist ka endale omaette elamise. Pole vist raske arvata, kuhu. Loomulikult Sõpruse puiesteele.
Kommentaarid (0)