Reagan 100: pidu tumestab poegade kisma (6)

Kas Reagan põdes Alzheimeri tõbe juba presidendina?

Ametliku teadaande järgi diagnoositi USA presidendil aju närvutav parandamatu tõbi 1994. aastal – viis aastat pärast Valgest Majast lahkumist. Ronald Reagan ütles 5. novembril 1994. aastal avaldatud avalikus kirjas, et vaagis abikaasa Nancyga, kas jätta haigus enda teada või ei. "Nancy oli põdenud rinnavähki ja minul olid oma vähilõikused. Avastasime, et suudame tänu oma avameelsele ülestunnistusele suurendada rahva teadlikkust. Olime õnnelikud, et selle tulemusel läksid paljud inimesed uuringutele. Neid raviti varajases staadiumis ning nad said terve elu juurde naasta," kirjutas endine president. Seetõttu otsustasidki Reaganid ränga tõve avalikustada.

Ekspresident kinnitas, et tunneb end suurepäraselt. "Plaanin elada need ülejäänud aastad, mis Issand mulle siin ilmas kingib, tehes neid asju, mida olen alati teinud. [...] Paraku jääb Alzheimeri tõve arenedes tihti perele raske koorem kanda. Kuidas ma tahaksin, et suudaksin Nancyt sellest valulisest kogemusest kuidagi säästa. Olen kindel, et kui see aeg saabub, suudab ta teie abiga, täis usku ja vaprust, sellega silmitsi seista.

Olen alustamas retke, mis viib mu eluloojangusse," seisis kirja lõpus. "Tean aga, et Ameerikal seisab alati ees ere koidik. Tänan teid, mu sõbrad. Õnnistagu teid alati Jumal." Reagan suri kümme aastat hiljem täiesti abitu inimvarena.

Ronald juunior: isa mälu jupsis juba 1984. aastal

Nüüd on mõlemad Reagani pojad isa 100. sünniaastapäeva puhul raamatu kirjutanud. Neist kahest õhutab rohkem vaidlusi Nancy ja Ronald Reagani lihase järeltulija Ronald Reagan juuniori "My Father at 100" ("Minu saja-aastane isa"), kirjutab Briti leht The Guardian. Ron kirjutab, et esimest korda tekkis tal isa vaimse seisundi pärast mure juba presidendi ametiaja kolmandal aastal. 1984. aasta oktoobris peetud debatis konkurent Walter Mondale’iga olevat uude valimisvõitlusesse sööstnud president andnud kobavaid vastuseid, kohmitsenud märkmetega ning otsinud tavatul kombel sõnu. "Mu süda jõnksatas," kirjutab 52aastane Ron Reagan. "Isa tundus olevat väsinud ja hämmingus."

65aastane Michael Reagan, kelle Ronald adopteeris koos oma esimese naise Jane Wymaniga, räägib raamatus "The New Reagan Revolution" ("Uus Reagani revolutsioon") hoopis muud. Ta kutsub Ameerika vägevuse taastamiseks üles taaskehtestama oma isa poliitilisi printsiipe – madalaid makse ja väikest valitsust. Poolvennale lajatas ta Twitteris: "Kena moodus küll Ronist isale 100. sünnipäevaks õnne soovida." Teises internetisäutsatuses põrutas Michael: "Mu vend Ron valmistas isale piinlikkust, kui ta veel elus oli, ja tänasest tunneb tema pärast piinlikkust ka tema ema."

The Guardian märgib, et Reagani vellede lugu on otsekui miniatuurne versioon USAd viimastel aastakümnetel haaranud poliitilisest polariseerumisest. Ron ilmutas varakult isepäisust, kuulutades end 12aastaselt, kui isa veel California kuberner oli, ateistiks. Ta jättis maineka Yale’i ülikooli pooleli, et balletitantsijaks saada, naerutas rahvast sketšisõus ning hakkas seejärel tegutsema tsentrist vasakule kalduvates meediakanalites. Tema poolvend

Michael aga on konservatiivsete vaadetega poliitkonsultant, kes astub tihti üles parempoolsetes telejaamades, nagu Fox News ning kellel on konservatiivses Radio Americas oma jutusaade.

Nancy igatsus Ronaldi järele ei vaibu

Selle üle, millal arenev dementsus Reagani psüühikale mõju avaldama hakkas, on aastaid vaieldud. President takerdus aeg-ajalt kõneldes, jäi vahel avalikel üritustel magama ning ilmutas kehva mälu. Ron väidab oma raamatus, et juba 1986. aasta augustis ei suutnud isa üle Los Angelese tuttavate kanjonite lennates oma šokiks nende nimesid meenutada.

Kuid Ronald Reagani presidendifond lükkab väited, nagu avaldunuks mälukaotus juba Valge Maja aastatel, kategooriliselt tagasi. "Seda teemat on aastate jooksul põhjalikult dokumenteerinud nii president Reagani isiklikud arstid, arstid, kes teda pärast [Alzheimeri] diagnoosi ravisid, kui ka need, kes temaga iga päev tihedalt koos töötasid," seisab fondi avalduses. "Kõik on üksmeelselt arvamusel, et Alzheimeri tõe märgid ilmusid alles siis, kui president Reagan oli ammu Valgest Majast lahkunud."

Kindlasti teab tõde Nancy Reagan. Lesk tunnistas poolteise aasta taguses Vanity Fairi intervjuus, et näeb endiselt oma meest ja räägib temaga. "Kui öösiti üles ärkan, tundub mulle, et Ronnie on sealsamas, ja ma hakkan temaga rääkima. Ja ma näen teda." Igatsus abikaasa järele ei vaibu. "Öeldakse, et ajaga läheb paremaks. Ei, ei lähe."

Ronald Reagan 1911?2004

6.02.1911 Tampicos (Illinois’ osariik) sünnib Nelle Wilson Reaganile ja John Edward Reaganile teine poeg Ronald Wilson Reagan.

1926 15aastane Ronald alustab kodulinna Dixoni lähistel Lowell Parkis tegutsemist vetelpäästjana. Seitsme suve jooksul päästab nooruk 77 inimese elu.

1928 lõpetanud keskkooli, astub Ronald koduosariigis Eureka College’is majandust ja sotsioloogiat õppima. Ta hakkab huvi tundma näitlemise vastu ning tegutseb ka üliõpilaskonna presidendina.

1932 saab ajutiselt tööd väikeses Iowa raadiojaamas spordikommentaatorina.

1937 astub reamehena reservarmeesse, saab peatselt nooremleitnandi auastme. Warner Brothersi esindaja pakub Reaganile seitsmeaastast lepingut.

1940 mängib oma tunnustatuimas filmis "Knute Rockne, All American" jalgpallilegend George Gippi.

1940 abiellub näitlejanna Jane Wymaniga, kellega oli tutvunud filmi "Brother Rat" võtteil.

1941 sünnib tütar Maureen.

1942 Reagan kutsutakse lennuväe aktiivteenistusse. Määratakse Californias asuva Culver City 1. filmiüksusesse, kus teeb üle 400 õppefilmi.

1945 pärast sõda jätkab näitlejakarjääri, mis kestab veel 20 aastat. Osaleb 53 mängu- ja ühes telefilmis.

1945 Reaganid adopteerivad poeg Michaeli.

1947 Reagan valitakse esimest korda USA filminäitlejate gildi presidendiks. Kokku juhib ta gildi viis järjestikust ametiaega.

1949 Reagan ja Wyman lahutavad.

1952 abiellub näitlejanna Nancy Davisega. Oktoobris sünnib tütar Patricia ehk Patti.

1954 palgatakse energiafirma General Electric spondeeritud telesarja juhiks, tegutseb sellena kaheksa aastat.

1958 sünnib poeg Ronald Prescott ehk Ron.

1962 avaldanud demokraadina toetust mitmele demokraatide presidendikandidaadile, vahetab parteid ja on nüüdsest vabariiklane.

1964 peab telekõne vabariiklaste presidendikandidaadi Barry Goldwateri toetuseks, seda peetakse Reagani poliitikukarjääri alguseks.

1965 ilmub autobiograafia "Where’s the Rest of Me?".

1966 Regan valitakse California kuberneriks.

1969 saadab Rahvuskaardi California ülikooli tudengiproteste taltsutama.

1970 valitakse uuesti California kuberneriks.

1975 teatab soovist kandideerida vabariiklaste presidendikandidaadiks, ent jääb alla Gerald Fordile.

1980 Ronald Reagan valitakse USA 40. presidendiks.

1981 jaanuaris ametisse vannutatud presidendile tulistatakse rindu, kui ta 30. märtsil Washingtoni hotellist lahkub. Paraneb pärast operatsiooni täielikult. Atentaadi teinud John Hinckley tunnistatakse süüdimatuks.

1984 seljatab presidendivalimistel Walter Mondale’i. Alustab jaanuaris 1985 teist ametiaega kõigi aegade vanimalt ametisse vannutatud USA presidendina.

1985 Reaganile tehakse käärsoolevähi operatsioon.

1988 USA 41. presidendiks valitakse asepresident George Bush.

1994 Reagan teatab avalikus kirjas, et põeb Alzheimeri tõbe.

2001 60 aasta vanuses sureb vähki Reagani vanem tütar Maureen.

5. 06.2004 Ronald Reagan sureb Californias 93 aasta vanusena.