Tiit Jürna mullu kujundatud raamatutest jõudisd aasta kauneimate hulka koguni kaks.
Inimesed
3. veebruar 2011, 07:04

Raamatukujundaja Tiit Jürna: masu pole minul tööd kärpinud

"Just eelmine aasta oli mul kõige raamaturohkem aasta. Kujundasin kümmekond raamatut ja need olid kõik kunstialased," kinnitab disainer, sise- ja raamatukujundaja Tiit Jürna, kes aasta 25st kõige kaunimast raamatust kujundanud koguni kaks, et masu pole tema tööd kuidagi mõjutanud.

"Ise ei ole ma kunagi ühtegi raamatut sellele konkursile esitanud. Tõenäoliselt esitaks siis, kui tõesti saaks hakkama raamatuga, mille puhul võiks vastu rinda taguda, et mina tegin. Sellisega pole ma paraku veel hakkama saanud," on Jürna tagasihoidlikkus ise.

Sest võistlusele "25 kauneimat Eesti raamatut" laekunud teoste hulgast valis žürii, kuhu ta muide tänavu ka ise esimest korda kuulus, välja lausa kaks Jürna kujundatud teost: "Eesti kunst paguluses" ja "Klassikaline modernism. Läti maalikunst 20. sajandi alguses".

"Seekord kutsuti millegipärast ka üks autsaider ligi," naerab Jürna, kes iseenesestmõistetavalt oma raamatuid hinnata ei saanud.

Võistluse laureaadid kuulutati välja eile, 2. veebruaril Eesti Rahvusraamatukogus.

"Tegelikult olen ma raamatukujunduses ju nii-öelda autsaider ja tegelen sellega põhitöö kõrvalt. Seega piirdub mu kontakt muu maailma raamatukujundusega tavainimese tasemega," jääb Jürna endiselt tagasihoidlikuks. "Raamatukujundus, mida ma olen paarkümmend aastat teinud, on tulnud külge poolkogemata. Aga minu meelest ei ole meie tasemel viga midagi – see on täiesti konkurentsivõimeline," ütleb Jürna, kelle nimi seisab kujundajana ligi saja raamatu tiitellehel.

Kas ta pole oma tööde suhtes siiski liiga enesekriitiline? "Parem olla ise, kui teised," on lühike vastus. Samas tunnistab ta, et on temalgi mõni kujundus aia taha läinud. "Kindlasti on! On ikka, aga milline, ma ei ütle," naerab disainer.

Küsimusele, kes on hea raamatukujundaja, vastab Jürna, et kõigepealt peab raamatut armastama. "Ning sisu peab olema vastuvõetav ja meeldiv. Vaevalt tuleb midagi välja, kui tuleb kujundada raamat, mis ei köida. Muu on juba puht tehnika küsimus."

Kirjastustega piirid paigas

Seda pole Jürnal enda sõnul õnneks juhtunud, et ta raamatu sisu pärast on pidanud pakutavast tööst loobuma. "Selles mõttes on vedanud. Kuidagi on nii läinud, et olen saanud teha rohkem kunstiraamatuid. Proosaraamatuid olen ma teinud vaid paar-kolm tükki," selgitab ta.

"Paraku mitte ainult raamatukujunduses, vaid ka kõikidel teistel disainialadel tekib see dilemma, et tellija tahab, et asi oleks ilus, efektne ja odav. Neid asju kokku panna on suhteliselt keeruline, kuigi mitte igakord võimatu. Siis peab olema mingi väga õnnelik leid. Aga üldiselt on ikka nii, et kui tahad nägusamat või müüvamat raamatut, tuleb sinna ka investeerida," räägin Jürna

Siiski pole ta kirjastustega suuri vaidlusi ega lahinguid pidanud. "Kombatavad piirid on aja jooksul selgeks saanud, et kus võib üritada üle minna ja kus ei maksa," muigab ta. "Kui tellija tahab saada maksimaalset tulemust, siis tavaliselt ta ka mõistab kujundaja soove ja ambitsioone."

Viimaste aastate majandussurutis Jürna tööd raamatukujundajana väiksemaks kärpinud ei ole. "Ma ei tea, kuidas on kolleegidega, aga minul on selles mõttes vedanud, et just eelmine aasta oli mul kõige raamaturohkem. Kujundasin kümmekond raamatut ja need olid kõik kunstialased," ütleb Tiit Jürna, kes siis, kui tuleks valida, kas teha sisekujundus mõnele ruumile või kujundada raamat, otsustaks viimase kasuks. "Raamatu puhul oled sa vähem sõltuv, raamatuga on rahulikum tegelda," põhjendab ta.