UUPS! "Korraga tunnen, et kuidagi väga vaba olemine on seal allotsas." (14)

Just selle tüki valisid rakverlased mullu oma lemmiklavastuseks. Teatris kaheksa aastat püsinud ja 190 mängukorrani jõudnud "Täismängu" keskmes on viis töö kaotanud lihtsat Eesti meest. Haarates viimase võimalusena kinni ainsast päästerõngast, on nad nõus laval püksid maha võtma ehk siis striptiisiga raha teenima. Paraku ei oska nad absoluutselt tantsida. Aga alla nad ei alla.

Kaheksa hooaja jooksul on trupi koosseisus aset leidnud hulk vangerdusi, kuid viis meesnäitlejat, kes lõpustseenis kõik seljast heidavad ja saali huilgama panevad, on endiselt mehiselt rivis. Teise hulgas Peeter Jakobi, kes nüüd tallinlasena Rakverre sõidab, et oma viieminutiline etteaste laval ära teha.

Suurim äpardus juhtus Võrus

Õhtuleht uuris kõigilt trupi meesliikmetelt, mida huvitavat nendega kaheksal hooajal laval või lava taga juhtunud on, kas nad oleksid nõus seda lavastust veel 200 korda mängima ning kas nad siis, kui teatris töö kaotaksid, näeksid endagi tulevikku stripparina leiba teenides. "Täismängu" viimane, 200. etendus on planeeritud järgmise hooaja algusesse.

"Jõuan viimasel hetkel lavale tagasi, kõik on korras, läheb tantsuks, kui korraga tunnen, et mis jama nüüd on – kuidagi väga vaba olemine on mul seal allotsas," meenutab meeste kokkukutsumise initsiaatorit ja ürituse promootorit Hendrik Laanoja kehastav Üllar Saaremäe muigega oma kõige ekstreemsemat kogemust "Täismängust". "Vaadata ka ei julge, kuigi näen, et saalis vaatavad neiud vaid ühte kohta. Et mis jama siis nüüd on?! Päris numbri lõpus, kui me oma meheuhkuse ette vormimütsid sätime, et mütsi taga siis ka stringid ära võtta, tunnen, et appi, stringid käivad ju lahti teistpidi! Ühesõnaga – ma olin need tagurpidi jalga pannud, nii et riba oli ees ja laiem osa, mis peaks meheau varjama, kattis hoopis kannikaid. Nii et string jooksis peenelt üle terve selle värgi. Nii olin ma terve oma osa ära tantsinud! Mul polnud enam midagi varjata," ei suuda Üllar oma äpardust Võrus nüüdki ilma naeruturtsatuseta kirjeldada.

Saaremäe ei oska kindlalt öelda, kas tema hing ja ihu oleks valmis "Täismängu" veel 200 korda mängima. "Praeguse intervalliga on väga lahe mängida. Aga esimesel hooajal olime sellega laval oma 70 korda. Siis tekkis küll küsimus, mis on reaalsus ja mis päris elu – rolliriided olid tihedamini seljas kui päris riided! See lavastus muutus sõna otseses mõttes elu osaks! Et sa ei läinudki nagu enam lavale, see oligi su päeva loomulik osa. Tegid tüki ära ja siis ajasid oma asju jälle edasi," meenutab Saaremäe.

"Arvan, et Üllar Saaremäena on mul märgatavalt enam oskusi kui mu rollikujul Hendrik Laan-ojal, kes tehasest vallandati," ei usu ta võimalust, et peaks kunagi stripparina tööd otsima. "Hendrikul muud teed lihtsalt polnud. Aga kui teatrid, kõikvõimalikud tele- ja raadiokanalid mulle ühel päeval ütlevad, et stopp, mitte sammugi kaugemale meie maailma, siis mine tea..." mõtiskleb Üllar Saaremäe.