Inimesed

Tarvo Sõmer: «Isegi näitlejana laval oli barjäär, mis tuli ületada, päris suur.»  

ÕL , 28. jaanuar 2011 07:02
«Just siis, kui mul garderoobis olid kõik riided seljast võetud, sain aru, et tegelikult muusika veel mängib ja et ma jooksin lavalt liiga vara minema,» meenutab oma apsakat Peetrit mängiv Tarvo Sõmer.

«Teised kõik on laval ja ootavad, millal ma lavale tagasi tulen. Sest nad ei saanud ka edasi minna, kuna stseen põhineb sellel, et ma lähen lavale ja ütlen, et mina selles mängus kaasa ei tee. Õnneks oli tegu kontrolletendusega. Viljandi Ugalas, umbes 80. etendusel, juhtus aga sama apsakas veel kord – tormasin garderoobi ja sain aru, et uups, liiga vara! Siis õnneks ei jõudnud ma ennast veel paljaks võtta,» ütleb Sõmer ja lisab, et kui lavastusele publikut jätkuks, võiks ta seda tükki veel 200 korda mängida küll. «See on ju mu töö,» on tal põhjenduski varnast võtta.

Hannes Prikk: «Nüüd on see lavastus jälle rohkem ajas!»

Peedut mängiv Hannes Prikk usub, et temagi võiks etendust veel paarsada korda mängida. «Kuigi majandusbuumi ajal oli selles mõttes naljakas laval olla – et mida publik saalis mõtles, et miks need mehed siis tööle ei lähe… Nüüd on see lavastus jälle rohkem ajas,» ütleb Hannes. Teatrist juba mõnda aega eemal olev Prikk ütleb, et stripiga ta raha teenima siiski ei läheks. «Laval on seda juba küllalt tehtud ning ega selle ühe numbriga kaua leiba ei teeni.»

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee