Inimesed

"Skulptor Matti Varik oli võimas mees – nagu tamm!" (4)

Rainer Kerge, 21. jaanuar 2011, 07:00
TÖÖHOOS: Matti Varik modelleerib 27. märtsil 1990 Kuressaare Vabadussõja monumendi figuuri. Foto: Enno Raun (Saaremaa muuseum)
"Matti Varik oli hästi rahulik, võimas, tasakaalukas ja majesteetlik," meenutab oma õppejõudu skulptor Mati Karmin. "Nii et teda võiks just nimelt tammena iseloomustada – selle kõiges headuses."

"On olemas isegi mingisugune druiidide horoskoop, kus aastas on ainult kaks tamme-päeva, ja Matti Variku sünnipäev oli just nimelt ühel neist," jätkab Mati Karmin. "Tema tööd on samuti suurejoonelised ja omamoodi uhked. Eks ta ise oli kah aristokraatliku ja väärika olekuga: pikka kasvu ja hästi tugev mees."

Saaremaalt pärit Matti Variku tugevust mäletab hästi ka skulptor Tauno Kangro: "Tal olid suured käed ja alati, kui talle terekätt andsin, pidin varakult suruma hakkama, muidu oli valus."

Tauno Kangro meenutab Varikut kui väga head vormitunnetajat: "Tema õpetas kõige paremini, kuidas modelleerida inimese figuuri, inimese keha, tunnetada liikumist, missugune suurus on õige... seal on palju nüansse, keerulisi ülesandeid. Temalt oli väga palju õppida ja ma olen talle väga tänulik."

Ka Mati Karmin – kellele õppejõud Varik tõi kunagi tubli töö eest tunnustuseks head, magusat ja nõukogude ajal haruldast Saaremaa leiba, uhke pael ilu pärast ümber – kiidab Varikut kui peene maitsega kunstnikku, kelle tööd olid alati viimistletud ja

esteetilised. "Ta oli suur, väga hea vormimaitsega skulptor. Ja

üks Eesti väheseid sündinud monumentaliste, kes alati monumentaalasjad välja vedas," ütleb Karmin.

Skulptor Endel Taniloo näitlikustab: "Tehumardi suur obelisk on ikka väga õnnestunud töö!"

Mati Karmin on vanema kolleegiga igati nõus: "Ma pean väga ilusaks seda Tehumardi mõõka, mis on Saaremaal. Jah, muidugi on kahju, et Variku loomeaastad jäid suuresti nõukogude aega, sest paljud asjad hinnatakse poliitilisel skaalal ringi, aga tema tööd on suurejoonelised ja omamoodi uhked."

Eesti taasiseseisvumise järel taastas Varik Otepää kiriku seinal esimese sinimustvalge lipu õnnistamist meelde tuletavat pronksreljeefi ning Vabadussõja mälestussamba Viru-Nigulas ja Kuressaares. 1994. aastal püstitati Stockholmis Variku kujundatud mälestusmärk II maailmasõja ajal Rootsi põgenenud eestlastele. Selle mälestusmärgi juures peatus teisipäeval oma Rootsi visiidi ajal ka president Ilves.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee