ÜLE VABA RAHVA: Veri, mis Vilniuses 1991. aasta 13. jaanuari öösel valati, aitas kaasa ka Eesti vabadusele. Automaadivalangutes, tankiroomikute all ning sapöörilabidate löökidest hukkus 14 teletorni kaitsnud leedulast. Foto: afp/scanpix,
Inimesed
15. jaanuar 2011, 08:57

Kui rahvas paljakäsi vene tankide vastu läks (23)

Sel kuul möödub 20 aastat pingelisest ajast – verisest jaanuarist 1991, kui Vilniuse teletorni juures hukkus paljakäsi vabaduse kaitsel seisnud 14 leedulast. Riias tõi siseministeeriumi ründamine kaasa viis ohvrit. Tallinn pääses napilt veresaunast.

1991. aasta algus. Segane, raske ja ärev aeg. Vabanemissoovid ja iseseisvuspüüdlused. Okupatsiooniväe märatsemised demokraatlikult valitud võimu vastu. Meenutame noid tohutu kiirusega arenenud sündmusi kuupäeva täpsusega, abiks "XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm".

2. jaanuar: NSVLi siseministeeriumi erirühmad (OMON), nn mustad baretid hõivasid Riia ajakirjandusmaja. Surma sai lätlasest autojuht. Pressikeskusele heisati Nõukogude punalipp.

4. jaanuar: Riias kohtusid nõukogudemeelsete Baltimaade komparteijuhid. Ja ütlesid, et natsionalism on juba nii suur, et sellele tuleb igal juhul vastu astuda, tuleb korrale kutsuda.

10. jaanuar: N. Liidu president Mihhail Gorbatšov nõudis Leedu ülemnõukogult N. Liidu ja Leedu NSV põhiseaduse kehtivuse taastamist, ähvardades presidendivõimu kehtestamisega. Vilniuses hakkas rahvas kogunema ülemnõukogu hoone juurde, kuhu jäädi mitmeks päevaks.

Jeltsin Tallinnas: rahva vastu mitte minna!

12. jaanuar: Vene NFSV ülemnõukogu mõistis Boriss Jeltsini (Gorbatšovi vastane) eestvõttel hukka N. Liidu keskvõimu vägivalla Baltimaades.

13. jaanuar: verine pühapäev Vilniuses. Nõukogude dessantvägi ja KGB erirühm Alfa ning OMON ründasid öösel Vilniuse teletorni. Varem oli rünnatud ajakirjandusmaja. Tankiroomikute all, sapöörilabidate löökidest ja automaadivalangutest sai surma 14 paljakäsi teletorni kaitsnud leedulast. Vigastada sai sadu inimesi.

Pärast rünnakut mitu nädalat barrikaadidega kaitstud ülemnõukogu hoones viibinud Leedu ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis helistas Moskvasse Mihhail Gorbatšovile (kes kõigest kuu varem oli saanud Nobeli rahupreemia), et teada anda, milliseid võikaid tegusid venelased Vilniuses korda saadavad. Gorbatšov toru ei võtnud. Landsbergisele öeldi, et seltsimees magab.

Okupatsioonivägede veretöö ei jäänud saladuseks: Tallinnast üle lahe Helsingisse vahendatud ETV pilt roomikute all sodiks sõidetud inimestest jõudis kogu maailma.

Eestis moodustati kaitsenõukogu, mille liikmeiks olid Arnold Rüütel (esimees), Edgar Savisaar ja Ülo Nugis.

Vilniuse verise pühapäeva õhtul saabus Tallinna äkkvisiidile Vene NSFV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin.

Enne südaööd kirjutasid Eesti (Rüütel), Läti ja Leedu esindaja koos Jeltsiniga alla ühisavaldusele. Et Nõukogude väeosad püsiks baasides ega kasutaks inimeste vastu jõudu. Et Venemaa toetab Baltimaade iseseisvuspüüdlusi ja agressiooni lõpetamist väikeriikide vastu.

Jeltsin pöördus ETV vahendusel Baltimaades teenivate Vene NFSVst pärit sõdurite ja ohvitseride poole: rahva vastu mitte minna!

Tuli hoiatus, et Jeltsini lennusõit Moskvasse võib olla ohtlik. Sestap sõidutati ta öösel autoga Leningradi ning alles sealt edasi lennukiga.

Tuletõrjevoolikutest tehti veekahurid

14. jaanuar: algas mitmepäevane lein Baltimaades.

Riias kõlasid esimesed lasud. OMON tulistas silla kaitsjaid. Süüdati 17 autot.

15. jaanuar: Interrinde ja streigikomitee miitingud Eestis. Moodustati rahvuslik päästekomitee Eestis Nõukogude võimu taastamiseks. Hiljem streikisid liidutehaste töötajad.

16. jaanuar: OMONi mehed avasid korduvalt tule Riia kesklinnas. Üks inimene suri, kaks said haavata.

18. jaanuar: Toompea juurdepääsuteed tõkestati kivirahnude ja betoonplokkidega.

Lossi ette rajati 2,5tonnistest betoonplokkidest müür.

19. jaanuar: Toompea lossi veeti tuletõrjevoolikud, et neist veekahureid teha.

20. jaanuar: verine pühapäev Riias. Hilisõhtul puhkes tulevahetus OMONi ja Läti siseministeeriumi hoone kaitsjate vahel. Hukkus viis inimest, haavatuid oli 10 ringis.

Provokatsioon: Tallinnas plahvatas pomm

21. jaanuar: Tallinnas plahvatas streigikomitee hoone ees pomm. Hiljem selgus, et see oli provokatsioon.

Arnold Rüütel kohtus Moskvas Mihhail Gorbatšoviga. Punaimpeeriumi viimane juht lubas Eestis jõudu mitte kasutada.

* * *

Nõukogude armee rünnakuid valitsusasutustele Eestis oodati 22.–24. jaanuarini.

Siinne nn rahvuslik päästekomitee pidanuks paluma armeel maha suruda natsionalistide väljaastumised. Seejärel pidanuks keskvõim kehtestama Baltikumis kuni "olukorra rahunemiseni" eriolukorra, on toonane riigiminister Raivo Vare Õhtulehele öelnud.

Eestlased pakkusid passiivset vastupanu, rahulikult ja tasakaalukalt. Oma osa veresaunast pääsemisest oli siinsete polkovnikute-kindralite erapooletuses ja mõistlikkuses ning selles, et neil polnud tigedat viha eestlaste vastu. Samuti mängis olulist rolli Jeltsini üllatusvisiit, mis sõjaväeosi, Interrinnet ja töölismalevate tulipäid rahustas.